Annan lühiülevaate peaassamblee programmist, mis sisaldas 7 sümpoosioni, 15 temaatilist nõupidamist ja mitmeid muid üritusi. Tutvustan lähemalt mõnd teadustulemust, näiteks tähe S2 liikumine ümber Linnutee keskme musta augu, Gaia uusimad saavutused jm. Lisandub ka lühiülevaade IAU uutest liikmetest ja funktsionääridest ning 100. aastapäeva tähistamisest.
Francois Bourrin will present his institute CEFREM and his last results on particles characterization using optics acoustics from glider moorings and potential of satellites.
EN
Maa
15.08.2018
Mallory Roberts, New York University in Abu Dhabi)
The life of a pulsar born in a binary system has been studied in many ways. The recent proliferation of eclipsing millisecond pulsars, split into two classes called Redbacks and Black Widows, lets us study a variety of pulsars in short orbits around low-mass stars during a pause in the accreting phase and in the post-accreting phase. In addition to studying their evolution, these new systems also allow measurements of the upper range of neutron star masses and give us new ways of studying pulsar winds. But the observational and theoretical challenges are proliferating as fast as the spiders themselves. I will review where we are observationally with these systems, and discuss old and new theoretical challenges.
EN
Maa
9.08.2018
Nigel J Mason, Europlanet'i koordinaator, Inglismaa
Europlanet brings together researchers active in planetary and space research from across Europe. Since 2005, Europlanet has provided Europe’s planetary science community with a platform to exchange ideas and personnel, share expertise, research tools, data and facilities, define key science goals for the future, and familiarise and engage stakeholders, policy makers and European citizens with planetary science. The Europlanet programme was founded through a €2 million Framework 6 coordination Action and subsequently developed through a €6 million Framework 7 Research Infrastructure Europlanet RI which, for the first time, provided a structure for transnational access to leading planetary science facilities. Today, Europlanet is a collegial organisation designed to support European planetary science with a sustainable, active community for decades to come.
To date Europlanet has a membership of over 60 institutions, linked by a Memorandum of Understanding (MoU), that have agreed to cooperate on an informal and mutually beneficial basis. Europlanet members include past beneficiaries of Europlanet as well as new partners. By the end of this decade, Europlanet aims to have more than 180 members signed up to the MoU – at least 90% of planetary science institutions in the European Research Area.
For Tartu Observatory, Estonia and other young EU countries, Europlanet helps to integrate in the planetary science community by applying its technology, telescopes and astronomical expertise. For example, for the upcoming call of Europlanet facilities and services Nigel Mason has invited Andris Slavinskis as a coordinator of the Baltic–Finnish Europlanet Hub and he is happy to help with further interest and questions.
EN
Maa
20.06.2018
Dieter Nickeler, Tšehhi Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituut
The modelling of gas and other matter around stars is often described by hydrodynamics (HD) or multi-fluid hydrodynamics. Accretion and decretion phenomena, i.e. outflows from stars, are connected with nonlinear flows, today often treated with numerical methods. The classical representation of nonlinear flows has been done already by Lagrange and Stokes, later by Clebsch and Monge, using special potentials from which the flow fields can be derived. These potentials, inserted into the HD equations lead to nonlinear Poisson equations, and represent the vortices or the compressibility of the gas, in analogy to nonlinear Schroedinger-Eigenvalue equations or the equations of nonlinear magnetohydrostatics. Our aim is to extend these equations and involved methods as tools for investigating the circulation and outflow of circumstellar matter around massive stars.
Tartu ülikooli tudengid Moorits Muru ja Oskar Aava tutvustavad oma magistri- ning bakalaureusetöö tulemusi.
Moorits Muru Detection of WHIM structure candidates in the SDSS spectroscopic survey A significant fraction of the local baryons as predicted by the LambdaCDM cosmology models are not detected in surveys. One proposed solution to the missing baryons problem is that it is in form of diffuse warm-hot intergalactic medium (WHIM). Studies on simulation data have shown a correlation between galaxy luminosity overdensity in the filamentary network and WHIM overdensity. In this work, the correlation is applied to SDSS spectroscopic survey data. Study of WHIM structures over a selection of line of sights is presented.
Oskar Aava Kosmoloogilise keskkonna mõju galaktikate morfoloogiale Enamik elliptilisi galaktikaid on punasemad ja heledamad. Töö uurib kas, kui fikseerides värvus ja heledus, on võimalik vaadelda morfoloogia muutumist, kui muuta keskkonda. Keskkonna kirjeldavaks parameetriks on galaktikate tihedus.
Eugene Ustinov on Vene päritolu atmosfääriteadlane ning meie kunagine kolleeg ja koostööpartner, kes töötab praegu NASA JPL-s. Seminaris tutvustab ta oma raamatut “Sensitivity Analysis in Remote Sensing” http://www.springer.com/gp/book/9783319158402
In this talk I will address the sensitivity analysis (SA) of mathematical models of physical objects and processes. In a wide number of applications, it is of substantial interest to know the sensitivities of output parameters of models to their input parameters – essentially, the partial or variational derivatives of the output parameters to, respectively, discrete or continuous input parameters. In the nutshell, the sensitivity analysis of models can be likened to differential calculus of functions, or variational calculus of functionals, and for analytic models it is the case indeed. But in the majority of practical cases one has to deal with numerical models, and in this talk I will address two alternative approaches – the linearization approach and adjoint approach to SA, which complement each other. I will show a number of demo examples illustrating both approaches.
EN
Maa
4.04.2018
Dey Lankeswar, Tata alusuuringute instituut, India
'The blazar OJ287 has a supermassive binary black hole system as its central engine. It is a highly relativistic system and we use post-Newtonian equitation of motion to solve the BBH orbit. This includes the effects of gravitational radiation from the system. We find that the observation of OJ287 demands inclusion of gravitational radiation reaction effects beyond the quadrupolar order. It turns out that even the effects of hereditary terms which depend on the history of the source are required to predict impact flare timings of OJ287 and we develop an approach to incorporate it into the binary black hole model for OJ287. We find an excellent agreement between the theoretical predictions and the best fit to the data that spans over 10 orbital cycles. Additionally, We show that the orbit-averaged gravitational wave flux deviates 6.5% from the flux calculated from the standard quadrupole formula.
Mitmeid kordi jutuks olnud teemal on nüüd kaasatud 2017 suvel Maa-ameti uue lennuki-laserskanneriga Järvseljal mõõtmiste andmed. Võrdlen eri meetodeil ja eri aastail hinnatud kolme RAMI puistu võrastiku läbipaistvust. 2017. aasta suure punktitihedusega laserskaneerimise andmeid on veel mitme suure puistu kohta. Laserskanneri suur punktitihedus lubab hinnata lehestiku ja okkamassi vertikaalset jaotumist.
Infrapuna spektroskoopia on käibel juba ligi kaheksakümmend aastat. Selle aja jooksul on kardinaalselt muutunud mõõtmiseks kasutatav aparatuur ja tundmatuseni laienenud meetodi rakenduste valdkond. Infrapuna spektroskoopia on meetod, mis võimaldab uurida aineid nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus, iseloomustades uuritava objekti keemilist struktuuri ja segude korral ka erinevate komponentide sisaldust. Keemiliste protsesside korral on võimalik jälgida segu keemilise koostise muutusi ajas. Oluline on, et infrapuna spektroskoopia puhul on soovi korral võimalik analüüsida objekte ilma neid eelnevalt töötlemata. Ettekandes tutvustatakse lühidalt infrapuna spektroskoopia aparatuuri arenguid ja detailsemalt spektrite mõõtmismeetodeid ning seadmeid, töötlemist ja interpreteerimist.
Landsat-8 OLI and Sentinel-2 MSI images from years 2015 and 2016, 1:10,000 digital soil map and a large number of reference samples was used with a random forest machine learning implementation in GRASS GIS to construct tree species map for the entire territory of Estonia (42,755 km2). Class probabilities for seven main tree species, an extra class for other species and probability of the forest cover not confirming forest definition was imputed for each pixel. Validation of dominant species distribution by area sowed very strong correlation at county level both in state forests (R2=0.98) and in private forests (R2=0.93). Validation of tree species composition using harvester measurement data from 2,045 regeneration felling areas showed also very strong correlation (R2=0.75) with the measured values of the share of coniferous trees. There was some tendency to overestimate the share of more common species and underestimation was found for the species with smaller share. The accuracy for the share of deciduous species that were present in smaller number of reference observations, was substantially smaller. Validation of the results by using data from 659 large sample plots from the database of the Estonian Network of Forest Research and 3,002 small sample plots from the National Forest Inventory (NFI) data base confirmed the findings based on of harvester data. The NFI data revealed also a decrease of estimation error with the increase of forest age. Overall, the constructed map provides valuable data about tree species composition for the forests where no up to date inventory data are available or for the projects that require continuous cover of tree species data of known quality over the entire Estonia.
Mehitamata automaatjaamade võrgustikud nagu AERONET-OC ja RADCALNET on osutunud kõige efektiivsemaks vahendiks Copernicuse optiliste missioonide jaoks valideerimisandmete saamiseks. Ühe mõõtejaama andmete kasutamine paljude optiliste missioonide jaoks (S2, S3, PROBA-V, MODIS, VIIRS, L8, Pléiades, ENMAP, PRISMA, SABIAMAR jne) võimaldab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Olemasolevad AERONET-OC ja RADCALNET võrgustikud kasutavad multispektraalseid radiomeetreid, mis on kulukad soetada ning vajavad kõigi satelliitsensorite kõigi spektraalkanalite katmiseks modelleerimist koos sellega kaasneva määramatuse komponendiga. Viimase aja optoelektroonika valdkonna arengud võimaldavad kasutusele võtta soodsaid miniatuurseid hüperspektraalseid radiomeetreid. Valvekaamerate tööstusest leiab sobilikke pööratavaid aluseid seadmete objektile suunamiseks. Valgusdioodide baasil saab luua stabiilse valgusallika radiomeetrite kalibratsiooni automaatseks kontrollimiseks. Andmeside ja valvekaamerad seadmete jälgimiseks on muutunud odavamaks ja seega vähenevad automaatjaamade opereerimisega seotud jooksvad kulutused ning samal ajal paraneb jaama töökindlus. Projekti HYPERNETS eesmärk on arendada uus madalama hinnaga hüperspektraalne radiomeeter koos suunamismehhanismi ja suhtelise kalibratsiooniallikaga automaatseks vee ja maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks. Radiomeetrit testitakse proovivõrgustikus, mis katab väga erinevaid vee ja maapinna tüüpe ning töötingimusi. Kõigi optiliste kaugseiresatelliitide jaoks pakutakse automaatselt kvaliteedikontrolli läbinud andmed koos määramatuse hinnanguga. Tehakse ettevalmistusi seadme kommertsialiseerimiseks ja kalibreerimisteenuse pakkumiseks ning võrgustiku laiendamiseks vähemalt järgneva 10 aasta jooksul, et pakkuda selle aja jooksul aluspinna peegeldusteguri valideerimisandmeid kõigile optilises spektripiirkonnas töötavatele kaugseiresatelliitidele.
Uurime mudelit, kus tumeaine külmub välja enne kosmilist faasiüleminekut, milles rikutakse elektronõrk sümmeetria. Näitame, et sel juhul on tumeaine väljakülmumise kanalid erinevad neist, mis annavad signaali kosmilistes kiirtes. See võimaldab kaudse detekteerimise signaali võimendada. Esimest liiki faasiüleminek produtseerib ka gravitatsioonilainete signaali.
TÜ inimgeograafia professor Rein Ahas peab ettekande teemal “Kas suurandmetest on ühiskonnauuringutes kasu? Paradigmamuutustest geograafias.” (Ettekanne on eesti keeles.)
‘Sentinel-2 Validation Team Meeting’u teine konverents toimub 29.-31. jaanuar Itaalias. Ettekanne on harjutamiseks esimeseks konverentsiks ja esimeseks selliseks suuliseks ettekandeks. Ettekandes annan ülevaate Sentinel-2 atmosfääri korrektsiooni võrdlusest Eesti järvede põhjal. Parima atmosfääri korrektsiooni leidmine on oluline, et eemaldada atmosfääri mõju satelliitpiltidelt ning seejärel hindamaks veekvaliteedi parameetreid satellitpiltidelt.
Prof. Arvi Freiberg (Tartu Ülikooli füüsikainstituudi biofüüsika labori juhataja http://utbiophys.eu/ ) annab seminaris ülevaate füüsikainstituudi biofüüsika labori töösuundadest, tutvustab kasutatavaid uurimismeetodeid ja räägib lahti paar olulisemat hiljutist teadustulemust.
Tartu Observatoorium osaleb partnerina uues projektis, mille pealkiri inglise keeles "Speeding up Copernicus Innovation for the BSR Environment and Security" räägib enda eest, et eesmärgiks on EU Coperncus programmi andmete kaudu paremini kasutajaid kaasata. Annan ülevaate nii selle projekti tegevustest ning samuti seostest meie osalusega Copernicus Academy võrgustikus. Ühiselt saame ka planeerida ka järgmiseks aastaks kaugseire teavitusüritusi.
Ettekanne põhineb erinevate standardatmosfääride ning arktiliste ilmaprofiilide jaoks arvutatud erinevate atmosfäärikihtideni jõudva soojuskiirguse analüüsil, kasutades kiirguslevi mudelit FUTBOLIN. Võrdluses on ka hüpoteetilised olukorrad, kus süsihappegaasi oleks 2000. aasta tasemel või sellest poole rohkem.
ET+EN
Maa
6.12.2017
Gayoung Chon, Max Plancki maavälise füüsika instituut
We present some of the results from Cosmic Large-Scale Structurein X-rays (CLASSIX) Cluster Survey, which is currently the largestwell-defined X-ray galaxy cluster sample.
Our first result from the survey includes constraints on the intraclustermagnetic field and the large-scale distribution of dark matter througha new class of objects, called superstes-clusters. By comparing observed properities of the clusters in the superstes-clusterswe show that the regions defined as superstes-clusters are small, butprovide a special place where clusters grow differently from the field.The second part of the talk is based on our cosmological constraintsand the discussions on the discrepancies found between the probes ofthe large-scale structure and the Planck. Possible sources of discrepancywill be discussed in terms of non-zero total mass of neutrinos, Hubbleparameterm cluster scaling relations and the effect of selection biasintroduced in a survey.
Projekti “Satikas” eesmärgiks on automatiseeritud süsteemi loomine niitmise tuvastamiseks ESA poolt avalikult jagatavate Sentinel 1 ja Sentinel 2 andmete põhjal. Ettekandes antakse ülevaade süsteemi arhitektuurist ja tarkvaraarenduse käigus üles kerkinud probleemidest.
Räägin galaktikaparve A2142 ehitusest ja galaktikapopulatsioonidest ning võrdlen teda teiste rikaste galaktikagruppidega Sloani Digitaalses taevaülevaates. See võrdlus näitab, et A2142 on mitmes mõttes eriline galaktikaparv.
Galaktikate ja suuremastaabilise struktuuri, kus galaktikad asuvad, arengu uurimiseks on vajalik vaatluseid täiendada arvutisimulatsioonidega. Tartu Observatooriumi kosmoloogid ja galaktikate füüsikud on pikka aega kasutanud Sloani digitaalse taevaülevaate (SDSS) tulemusi oma töödes. Hiljuti avaldas Virgo konsortsium EAGLE simulatsioonide andmebaasi. EAGLE on tumeda aine ja nähtava aine simulatsioon, mis simuleerib struktuuri teket punanihkest 20 kuni tänapäevani. Selles ettekandes esitlen SDSS ja EAGLE punanihke ~ 0 galaktikate mõningaid statistilisi omadusi ja näitan, kui hästi nad omavahel klapivad (või ei klapi).
Lehtede füsioloogiliste muutuste uurimine erinevate valguse lainepikkuste juures sai alguse juba enam kui sada aastat tagasi, kuid siiani on uuritud füsioloogilisi muutusi noortes rohttaimedes või noortes puudes, kes on kasvanud sarnastes valgustingimustes. Täiskasvanud metsapuude võra ülemise ja alumise osa lehed asuvad erinevates valguskeskkondades ja on kohanenud vastavate valgustingimustega. Antud ettekanne põhineb eksperimendil, kus uuriti, kuidas reageerib arukase lehtede füsioloogia valguse spektri muutustele nii puu võra ülaosas kui ka alaosas kasvanud lehtedes.
In the seminar we will present our biased view of the recent developments of dark matter physics in the context of astro-particle physicist. We are summing up some ideas on dark matter physics from the first gravitationally measured neutron star merge event. Next, we will comment the ideas and constraints related to 'primordial black hole dark matter'. Then we are proposing some ideas how one can exploit the Gaia experiment and some strong lensing data to resolve finer substructures of dark matter. Finally, we give a mini-review cosmic ray physics in the energy range from MeV to TeV. We will sum up the ‘anomalies' in this energy range: positron excess above 10 GeV, antiproton excess above 20 GeV, gamma ray excess at 2-5 GeV at the Galactic Centre and differences in the spectral indexes and the brakes in the “should-be similar and simple" power-law spectra of protons and heavier elements.
Seminaris antakse üle Jaan Einasto rahvusvaheline stipendium 2017. aasta konkursivõitjale.
J-PAS is a narrow band, very wide field Cosmological Survey to be carried out from the Javalambre Astrophysical Observatory in Spain with a dedicated 2.5m telescope and a 4.7deg^2 camera with 1.2Gpix. Starting in 2016, J-PAS will observe 8600 deg^2 of the Northern Sky and measure 0.003(1+z) precision photometric redshifts for nearly 1E08 LRG and ELG galaxies plus several million QSOs, sampling an effective volume of ~14 Gpc^3 up to z = 1.3. J-PAS will also detect and measure the mass of more than a hundred thousand galaxy clusters, setting constrains on Dark Energy which rival those obtained from BAO measurements.The key to the J-PAS potential is its innovative approach the combination of 54 145°A filters, placed 100°A apart, and a multi-degree field of view (FoV) which makes it a powerful "redshift machine", with the survey speed of a 4000 multiplexing low resolution spectrograph, but many times cheaper and much faster to build. Moreover, since the J-PAS camera is equivalent to a very large, 4.7deg^2 "IFU", it will produce a time-resolved, 3D image of the Northern Sky with a very wide range of Astrophysical applications in Galaxy Evolution, the nearby Universe and the study of resolved stellar populations. J-PAS will have a lasting legacy value in many areas of Astrophysics, serving as a fundamental dataset for future Cosmological projects.Here, I will talk about the overall description, status and scientific potential of the survey.
Helikopterimõõtmistel kogutud metsade peegeldusspektrid lainepikkuste vahemikus 355-1640 nm on suure täpsusega esitatavad viie baasvektori kaalutud summana. Nii saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid metsade peegeldusomadusi kirjeldavates andmemahtudes ning mõõtmisandmete parem käideldavus.
ET
Maa
1.11.2017
Martin Krššák, Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor
One of the greatest challenges of modern theoretical physics is explanation of the accelerated expansion of the Universe. The usual approach is to introduce the Dark Energy, but recently another approach started to be increasingly popular, where the laws of gravity are reconsidered and modified. It turns out that it is possible to modify not just the standard general relativity, but also first find the equivalent formulation in the framework of teleparallel geometry and use it to construct new modified theories of gravity with number of interesting features. In this talk I will introduce this novel approach to modified gravity and present some recent results.
Kõige olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur (60%) ning süsinikdioksiid (26%), lähtudes USA 1976. aasta standardatmosfäärist. Süsihappegaasi ruumiline ning sesoonne varieeruvus on suhteliselt väike, samas kui sadestatava veeauru väärtuste varieeruvus on näiteks Eestis 40 korda ja globaalselt 100 korda. Neelduvuse erinevus niiske ja kuiva profiili vahel on siiski üllatavalt väike, sest peamine erinevus tekib ainult spektripiirkondades, kus kiirguse neeldumine pole täielik. Ettekanne põhineb kolme erineva niiskussisaldusega ilmaprofiili tingimustes maapinna soojuskiirguse neeldumise analüüsil, kasutades kiirguslevi mudelit FUTBOLIN. Võrdluses on ka hüpoteetilised olukorrad, kus süsihappegaasi või metaani on praegusest poole rohkem.
One direction in the search of observable imprints of quantum gravity studies is the study of modified dispersion relations for fundamental particles on spacetime. They model the pictorial idea that higher energetic particles interact stronger with the quantum nature of gravity then lower energetic ones.
Famous proposals how to implement this idea explicitly are so called Rainbow-Gravity, Doubly/Very/Deformed/DeSitter Special Relativity, kappa-Poincare Curved Momentum Spaces or Relative Locality. They all lead to a modified dispersion relation for particles propagating through flat spacetime.
However to link modified dispersion relations to a quantum gravity effect we need to study them on curved spacetimes. In order to do so we will identify dispersion relations with the Level sets of Hamilton functions which govern the motion of fundamental point particles. Considering homogeneous and isotropic as well as spherically symmetric Hamilton functions we can derive observables, like the time of arrival of photons which are emitted from the same source at the same time but with different four momenta and the innermost circular photon orbits around black holes.
As soon as deviations from the general relativistic dispersion relation are present new observable effects emerge. For the homogeneous and isotropic Hamiltonian I discuss the so called lateshift, for the spherically symmetric Hamiltonian we find that the innermost circular trajectories for photons around a black hole depend on the photon energy.
Rotational speed is an important physical parameter of stars: knowing the distribution of stellar rotational velocities is essential for understanding stellar evolution. However, rotational speed cannot be measured directly and is instead the convolution between the rotational speed and the sine of the inclination angle -- v sin(α). The problem itself can be described via a Fredhoml integral of the first kind. A new method (Curé et al. 2014) to deconvolve this inverse problem and obtain the cumulative distribution function for stellar rotational velocities is based on the work of Chandrasekhar & Münch (1950). Another method to obtain the probability distribution function is Tikhonov regularization method (Christen et al. 2016). The proposed methods can be also applied to the mass ratio distribution of extrasolar planets and brown dwarfs (in binary systems, Curé et al. 2015).
For stars in a cluster, where all members are gravitationally bounded, the standard assumption that rotational axes are uniform distributed over the sphere is questionable. On the basis of the proposed techniques a simple approach to model this anisotropy of rotational axes has been developed with the possibility to “disentangling” simultaneously both the rotational speed distribution and the orientation of rotational axes.
EN
Maa
30.08.2017
Andrzej Niedzielski, Torun Centre for Astronomy, Poola
Since Nicolaus Copernicus proposed for the first time the model of the Solar System, it has taken nearly 450 yr to detect the first planet around stars other than the Sun (Wolszczan & Frail 1992; Mayor & Queloz 1995; Marcy & Butler 1996). The progress has been much faster since, and the first multiple planetary system orbiting a main-sequence (MS) star was found only a few years later by Butler et al. (1999). Today, the focus of most planet searches is on MS stars with planets in stable habitable zones (HZ). From a list of almost 2000 exoplanet candidates, 20 are potentially habitable, including the first Earth-like planet (Gliese 581 d – Udry et al. 2007). Stars beyond the MS are frequently avoided in planet searches because they are known to exhibit various types of variability: RV variations of unknown origin were pointed out to be common in red giants (RGs) by Walker et al. (1989), and multiple pulsation modes are often present. In addition, the rotation of starspots across the stellar disk can affect the spectral line profiles of these stars (Vogt et al. 1987; Walker et al. 1992; Saar & Donahue 1997). However, soon after the first discovery (ι Dra b Frink et al. 2002), searches for planets around stars beyond the MS have become recognized as important in building a complete picture of planet formation and evolution for several reasons. First, they allow extending the reach of the most versatile RV technique, which is not applicable on the MS because of the high effective temperature of the stars and their fast rotation rates, to objects with masses significantly higher than solar (e.g., o UMa, a 3 M⊙ giant with a planet – Sato et al. 2012). Second, the planetary systems around evolved stars are much older than those around MS stars, and therefore they are suitable for long-term dynamical stability considerations. Planetary systems around giants are also subject to changes induced by stellar evolution, and therefore are suitable for studies of star – planet interactions, and last but not least, evolved planetary systems carry information on the initial population of planetary systems to be found around white dwarfs. It is no surprise then that several projects devoted to searches for RV planets that orbit RGs were launched. One of the largest of them is the PennState – Toruń Centre for Astronomy Planet Search (PTPS, Niedzielski et al. 2007; Niedzielski & Wolszczan 2008a,b). In my talk I will present the sample of PTPS, current status of our planet search and the most recent discoveries. I will also discuss some properties of the exoplanets around evolved stars from the PTPS perspective.
EN
Maa
28.08.2017
Christopher Haines, Osservatorio Astronomico di Brera, Milaano, Itaalia
We present an analysis of star formation among galaxies in and around 30 massive clusters at z=0.15-0.30, combining Spitzer 24um and GALEX NUV imaging from the Local Cluster Substructure Survey (LoCuSS) with extensive spectroscopy from the Arizona Cluster Redshift Survey (ACReS), including >10,000 confirmed cluster members. We show that the specific-SFRs of star-forming cluster galaxies are systematically lower than their counterparts in the field at fixed stellar mass and redshift, and demonstrate that this requires most (if not all) massive star-forming galaxies accreted into clusters to have their star formation slowly quenched on 1-2 Gyr time-scales. We also present an XMM survey to search for X-ray groups in the vicinity of these same clusters, identifying 39 X-ray groups that are in the process of being accreted by the clusters. We discuss what these groups mean for the mass growth of clusters, and show that galaxies within these groups are being pre-processed before they arrive in the cluster.
Massiivsete tähtede tekke- ja evolutsiooniteooriad on hetkel veel ebatäpsed, kuna mitmeid füüsikalisi protsesse massiivsete tähtede sees on vähe uuritud. Nende tähtede sisemusi on võimalik sondeerida asteroseismoloogiliste vaatluste kaudu, mõõtes tähe pinnal toimuvaid heledusmuutusi. Kuigi kosmosest on vaadeldud sadu päikesesarnaseid tähti, on massiivsete tähtede uurimine jäänud pidama väheste vaatlusandmete taha. Kuna asteroseismoloogilised vaatlused peavad olema tehtud tiheda ajasammuga pika perioodi jooksul, sobivad selleks paremini just maapealsed teleskoobid. Üldiselt jääb maa pealt mõõdetud heleduste täpsus asteroseismoloogia jaoks liiga väikeseks, kuid mõõtes suureamplituudilisi muutusi massiivsetes tähtedes, on võimalik täpsustada asteroseismoloogiliste parameetrite piire.
Uurides massiivseid tähti erinevate vanustega täheparvedes on võimalik vaadeldud tähtede muutlikkuse kaudu hinnata neis toimuvaid protsesse. Selleks viisime New Mexicos asuva kaugjuhitava teleskoobiga läbi 3-aastase vaatluskampaania Linnutee põhjataeva eri vanustega täheparvedes. Me leidsime oma vaatlusandmetest 354 muutlikku tähte ning kasutades nende perioodilisust ja spektraalset informatsiooni, klassifitseerisime neid muutlikkuse rühmadesse. 60% neist muutlikest tähtedest on potentsiaalsed uued avastused. Lisaks uurisime muutlike tähtede kuuluvust täheparvedess ning leidsime liikmemäära osakaalu ülempiiriks märgatavalt suurema väärtuse kui varasemates töödes.
Massiivse tähte evolutsioon sõltub tugevalt tema elu jooksul tähetuultena välja heidetud massist. Massikadu kaksiktähtedes on võimalik arvutada nende orbitaalse perioodi muutuse kaudu, mis viitab kas süsteemi kiirenemisele või aeglustumisele. Massikao detailsemaks uurimisteks valisime seitse massiivset kaksiktähte Luige tähtkujust. Bayesi analüüsi käigus kasutasime lisaks omaenda vaatlustele ka ajaloolisi vaatlusandmeid, et pikendada uuritavat ajabaasi. Kolme tähe jaoks leidsime esmakordselt perioodi muutuse. Kõikide tähtede jaoks modelleerisime nende stellaar- ja orbitaalparameetreid ning määrasime massikao väärtused.
Presentation I Video Abstract: Large scale chemical abundance gradients in the Galactic disks, small-scale abundance structures, and the mean chemical abundance values in the Solar vicinity, are important constraints to Galactic chemo-dynamical formation and evolution models. The formation and evolution of stars, and interstellar gas and dust depends on the distribution and evolution of matter in the Galaxy. Therefore, metallicity structures within the Milky Way can be mapped from the abundance analysis of its gas and stars. A sample of over 370 spectral type B main sequence stars within 1.5 kpc radius from the Sun, was observed with the MIKE high-resolution spectrograph on the Magellan 6.5-m telescope on Las Campanas observatory in Chile in 2007. The purpose of my Master’s project was to start mapping the present-day elemental abundance structure of the Solar neighbourhood, by determining the stellar atmospheric parameters, and Si and O abundances, with methods in stellar spectroscopy. The Master's project is a part of an international study aimed to determine the elemental abundances of B-type main sequence stars near the Solar vicinity and in the outer Galactic disk (Braganca et al. 2012, 2015; Garmany et al. 2015, Braganca et al. in prep.).
Antud töö eesmärgiks on õhusaasteleviku mudeli SILAM valideerimine.
SILAMi arvutatud atmosfääri optilise tiheduse (AOD) väärtusi on plaanis kasutada aastatel 1990-2014 toimunud aerosoolide sesoonsete muutuste analüüsimiseks. Eelnevalt viidi läbi mudelarvutuste võrdlus 13 Läänemere piirkonnas asuvas Aeroneti seirejaamas mõõdetud AOD väärtustega. Saadud tulemused tulevad seminaris ettekandmisele.
Gamma-ray bursts (GRBs) are the most energetic explosions in the Universe after the Big Bang. They are observed as sudden flashes of gamma rays from random directions in the sky, lasting from seconds to minutes. GRBs are thought to result from cataclysmic events associated with the birth of a compact object (neutron star or a black hole) either in the collapsing core of a massive star or in a NS-NS or NS-BH merger. Despite being discovered almost half a century ago, the mechanism of their emission is still a matter of active debate. I will review our current understanding of the processes at work and will discuss how detailed numerical modelling can place constraints on the physical conditions at the source as well as the GRB environments.
In this talk I review recent work done at Metsähovi Radio Observatory on various classes of active galactic nuclei (AGN). By combining observations at several frequencies, from radio to gamma-rays, we can study the variability and spectral energy distributions, and therefore the processes governing the behaviour and properties of AGN. We use data not only from the Metsähovi radio telescope but also from a large number of other instruments, for example, the Planck and Fermi satellites to name a few. In my research I concentrate on two very different types of AGN; radio-loud blazar-type AGN such as flat spectrum radio quasars and BL Lac objects, and low-luminosity AGN, usually presumed radio-quiet or even radio-silent, such as Narrow-line Seyfert 1 galaxies. My goal is to study the formation and evolution of relativistic jets, and how particularly young sources fit in the evolutionary and unification scenarios of AGN.
Cosmic rays are high energy charged particles originating from deep space. Although discovered now more than a century ago many questions of their origin are still unanswered. Even more remarkable are recent discoveries of their spectral behavior that differ noticeably from the predictions of standard models widely used to date. This indicates both the inadequateness of current models and the possibility for extra sources from astrophysics and the so called new physics. In this talk we discuss the newest results from AMS-02 experiment and their implications.
Autorid: Kalju Eerme, Margit Aun, Uno Veismann, Ilmar Ansko, Leho Rips, Helena Gapeyeva
Rasvlahustuv vitamiin D eksisteerib loomsetes organismides, inimesed kaasa arvatud, vitamiin D3 kujul. Kui erüteemse mõjuspektri esimene variant pakuti välja juba 1926. aastal, siis vitamiin D fotosünteesi esimene mõjuspekter koostati alles 1982. aastal ja selle põhjal võeti 2006. aastal vastu CIE standard. Alternatiivne mõjuspekter Austraalias Queenslandi ülikoolis (QUT) tehtud uuringute põhjal valmis aastal 2010 ja veel üks Hollandis RIVM-is tehtud teoreetiliste uuringute põhjal tehtu aastal 2016. Kui Päike kerkib horisondist umbes 20 kraadi kõrgusele algab vitamiin D teke UVB kiirguse toimel. Kiiritustiheduse kasvades toimub sama spektripiirkonna energia arvel järjest enam erüteemefekt ja isegi tekkinud vitamiin D lagunemine. Veel suurematel kiiritustihedustel hakkavad domineerima DNA kahjustused.
Tõraveres Bentham spektromeetriga kogutud andmetest on arvutatud CIE2006 ja QUT mõjuspektritega päevadoosid ja leitud, et need CIE2006 põhinevad on südasuvel 10 korda ja südatalvel 20 korda suuremad kui QUT mõjuspektritega saadud. CIE2006 mõjuspektri adekvaatsus on kaheldav. QUT ja RIVM mõjuspektrid on omavahel päris heas kooskõlas. Võtmeküsimus on peale mõjuspektrite kuju erinevuse vitamiin D sünteesiva doosi ülemine piir.
8. aprillil 100 aastat tagasi sündis väljapaistev Eesti astronoom Grigori Kuzmin. Selle tähtpäeva puhul korraldame Tartu Observatooriumis 18. aprillil 2017 temaatilise seminari, kus võtame põgusalt kokku Kuzmini eluloo, teadustöö ja selle väljundi tänapäeva.
Seminar algab kell 10.30 vabas vormis koosviibimisega Tartu Observatooriumi peahoone kohvikus ning jätkub kell 11.00-12.30 ettekannetega saalis. Üles astuvad Jaan Einasto, Peeter Tenjes ja Rain Kipper.
Kuzmini erakordse selguse ja säraga kirja pandud stellaardünaamika- ja galaktikatealane teadustöö ei pälvinud tema eluajal väärilist rahvusvahelist tähelepanu, olles avaldatud üksnes venekeelsetes väljaannetes ning osalt ka üldse avaldamata jäädes. Osa olulisi töid ei jõudnudki avaldamiseni. Kuid tema teaduslik pärand elab edasi Tartu Observatooriumis läbi viidud galaktikaid ning tumeainet käsitlevates uuringutes ja kajab järjest rohkem vastu ka astronoomiaüldsuse areenilt.
Lähiajal avaldab Tartu Observatoorim Kuzmini tähtsamate publikatsioonide inglisekeelsed tõlked.
Spatial and temporal patterns of forest background (understory) reflectance are crucial for retrieving biophysical parameters of forest canopies (overstory) and subsequently for ecosystem modeling. However, systematic reflectance data covering different site types are almost missing. This presentation will focus on the validation of background reflectance retrievals using MODIS bidirectional reflectance distribution function (BRDF) data against in-situ understory reflectance measurements covering a diverse set of long-term ecological research (LTER) sites distributed along a wide latitudinal and elevational gradient across Europe: protected coniferous blueberry forest in Sweden, karst forest system in Austria, floodplain broadleaf forest and coniferous forest in the Czech Republic, and Mediterranean agro-sylvo-pastoral woodlands in Portugal. The multi-angle remote sensing data-based methodology was originally developed for the forest background signal retrieval in a boreal region. Here its performance will be tested across diverse forest conditions and moments during the growing season, which is a necessary step before conducting extensive mapping over forested areas. The results can be also used as an input for improved modeling of local carbon and energy fluxes.
E-Science in astronomy develops infrastructure and methods to make new developments from information technologies and computing hardware available to a broad spectrum of astronomers. Its focus is on problems which are common between various scientific projects but can't usually be addressed within their scope. Central to this is access to the scientific data, either by collaborative environments for many scientists, or dealing with the data via thoroughly vetted software / pipelines, and with publishing data for free access, carefully curated and with as much provenance as possible.
Detecting and studying the magnetic fields of exoplanets will allow for the investigation of their interior structure, rotation period, atmospheric dynamics and escape, moons, star-planet interactions, and potential habitability. It was postulated that the magnetic fields of short-period exoplanets could be constrained if their near-UV light curves start earlier than in their optical light curves. This effect can be explained by the presence of a bow shock in front of the planet formed by interactions between the stellar coronal material and the planet's magnetosphere. Furthermore, if the shocked material in the magnetosheath is optically thick, it will absorb starlight and cause an early ingress in the near-UV light curve. We observed the transits of 19 short-period exoplanets from the ground in the near-UV. All of our observations resulted in non-detections of the desired effect but we can still put constraints on the planetary atmospheres with our data. To explain our non-detections we simulate the atomic physics, chemistry, radiation transport, and dynamics of the plasma characteristics in the vicinity of short-period exoplanets using the code CLOUDY. Using CLOUDY we have investigated whether there is an absorption species in the near-UV that can exist to cause an observable early ingress. We find that there isn't a species in any wavelength (including near-UV) that can cause an absorption. Therefore, we show though observations and theory that the near-UV transit method for detecting exoplanet magnetic fields needs to be updated. Additionally, we also simulate escaping planetary gas in ionization and thermal equilibrium with the stellar radiation field with CLOUDY. Promising sources of opacity from the X-ray to radio wavelengths are found, some of which are not yet observed.
Copernicus andmete kättesaadavuse parandamiseks Eestis luuakse Maa-ameti juurde satelliidiandmete keskus - ESTHub. Läbi keskuse on võimalik Eesti kasutajatel saada lihtsalt ja kiirelt ligipääs Copernicus programmi satelliidiandmetele. Andmete vaatamine ja alla laadimine on kõigile tasuta. Lisaks andmete kättesaadavusele on plaanis ESTHubi juurde luua ka andmete töötlemise võimekus. See on vajalik selleks, et massiivne andmetöötlus toimuks seal, kus asuvad algandmed. Heaks näiteks on PRIA rohumaade niitmise meetod, mis kasutab Copernicus satelliidiandmeid. PRIA saab oma algoritmi panna tööle ESTHubis ning endale alla laadida ainult lõpptulemi, ning ei pea ise investeerima riistvarasse, kus andmeid hoida ja töödelda. ESTHubi projektiga soovitakse algust teha juba selle aasta sügisel ning lõplikult peaks ta avalik olema 2018. aasta keskpaigaks.
Abstract: Uncovering the nature of 'dark matter' -- a type of nearly undetectable matter, hypothesized to account for an observed excess of gravitational forces -- is one of the most profound and visible problems in current-day physical sciences. Although the problem can be traced back to the 1930s, it was not until the early 1970s that the issue of 'missing mass' was widely recognized. In this paper I explore why it was that the dark matter problem became prominent only after such a long period. I argue that it was not only the advancement of new evidence, like flat rotation curves, that gave rise to interest in dark matter.
Rather, to understand the establishment of dark matter we should take into account both the institutional developments in astronomy of the 1960s, and the rise of the discipline of physical cosmology. Only when regarding this broader context, I show, we can make sense of how dark matter came to matter.
Täheteke ketasgalaktikates on koondunud rohkem või vähem ilusatesse spiraalidesse. Põhjused, miks see nii on, ei ole aga sugugi selged. Pikka aega oli valdavavaks teooriaks nn tiheduslainete teooria. Mitme galaktika puhul on leitud, et nende spiraalide kinemaatilised ja fotomeetrilised omadused on kooskõlas tiheduslainete teooria ennustustega. Teisalt aga, mitmete galaktikate puhul ei ole neid teooria ennustatud iseärasusi täheldatud. Üha rohkem on hakatud täheteket stimuleeriva võimaliku protsessina uurima galaktikate interaktsioone väiksemate kaaslasgalaktikatega või gaasipilvedega. Kuna tiheduslained on väikesed häiritused, siis on tiheduslainete elujõulisus galaktikate ketastes seotud ka galaktikate ketaste stabiilsusega. Näitame Andromeda galaktika näite puhul, et selle galaktika ketas on väga stabiilne, mistõttu tekkivad tiheduslained sumbuvad liiga kiirelt ning ei pruugi jõuda tekitada tähetekke spiraale.
Eesti keskkonnaseire programmis mere- ja järvede rannikute suurtaimestikuga lappide kaugseires end õigustanud võtteid on kasutatud valiku Euroopa järvede randade samasuguste alade hinnanguis. Aegridade aluseks on Landsat-pildid, viimasel kahel aastal lisaks Sentinel-2-pildid.
Jätkame rääkimist Eesti kliimast. Ettekandes esitatakse subjektiivne vaatenurk Läänemere regiooni atmosfääri kliima modelleerimise valdkonnas Eestis tehtust, tutvustatakse kogemusi regionaalse kliima modelleerimisel projekti EstKliima raames ning dokumendi "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100" koostamisel.
Many cosmological problems require three-dimensional all-sky galaxy catalogues reaching beyond the very local universe. As the currently deepest all-sky spectroscopic survey (2MRS) has mean z=0.03 only, such datasets at larger redshifts and covering more than 2pi sterad are available only from combining imaging surveys at different wavelengths and estimating photometric redshifts (photo-zs). I will present two such photo-z catalogues - 2MPZ and WISE x SuperCOSMOS - which are unique in terms of their combination of sky coverage (respectively ~4pi and ~3pi sterad) and depth (z<0.2 and z<0.4). They are continuously finding various cosmological uses, and I will discuss some of them, in particular those that I am involved in. These include detailed local cosmography (crucial in the recent discovery of the Vela Supercluster); universal isotropy and homogeneity tests; cross-correlations with other all-sky datasets, such as Planck CMB lensing or Fermi gamma-ray background; and even searches for electromagnetic counterparts of gravitational wave emitters.
Eesti kliima tulevikku on läbi mängitud mitmel korral, alates 1996. aastast. Ettekandes esitakse viimase kliimaprojekti stsenaariume ja kaasnevaid mõtteid.
Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada suuremastaabilist galaktikate paiknemist universumis, uurides selleks suuri galaktikate ja galaktikaparvede kogumeid, mida nimetatakse superparvedeks. Superparved on esimeses lähenduses ulatuslikud, valdavalt ebasümmeetrilised, märgatava galaktikate ületihedusega alad, mis võivad sisaldada kümneid kuni sadu galaktiparvi ning tuhandeid üksikuid või väikestes gruppides olevaid galaktikaid. Koos neid ümbritsevate hõredate piirkondade - tühikutega - moodustavad nad iseloomuliku suuremastaabilise struktuuri, mida selle välimuse tõttu "kosmiliseks võrguks" kutsutakse.
Antud töös on superparved leitud galaktate silutud heledustihedusväljade, mis on arvutatud kahe erineva vaatlusliku ja ühe simuleeritud galaktikavalimi, põhjal. Superparved ise on defineeritud tihedusvälja piirkondadena, mille sees on tihedus kõrgem teatud läviväärtusest. Koostatud superparvede kataloogides esitatakse superparvede positsiooni ning suurust ja kuju iseloomustavad parameetrid. Teostatakse ka mainitud omaduste esialgne analüüs.
Ettekandes püütakse selgitada, kas Landsat 8 ja MODISe soojuskanalite kasutamisest on olulist abi Eesti maastike, eriti märgalade kaugseires. Lisaks üritatakse alustada üldisemat diskussiooni termilise kaugseire rakenduste teemal.
Tartu Observatooriumi kauaaegse teaduri Olavi Kärneri 75. sünniaastapäevale pühendatud teadusseminar.
Ettekanded: 1. Kaarin Riives-Kaagjärv. Olavi Kärneri õpinguaastad 2. Sirje Keevallik. Kolleeg, kellega polnud võimalik tülli minna 3. Jaan Pelt. Solaarkonstandi muutlikkusest 4. Piia Post. Kliima tolerantsist 5. Heino Mardiste. Eesti orienteerumise grand old man
AMUSE on tarkvara astrofüüsikaliste simulatsioonide tegemiseks, mis võimaldab erinevaid N-keha, täheevolutsiooni, hüdrodünaamika ning kiirguslevi koode hõlpsasti ühendada. AMUSE kasutab juba olemasolevate koodidega ühildumiseks Pythonit. AMUSE võimaldab ühikute teisendamist ning objektorienteeritud liidest, haldab numbriliste koodide tööd ning lubab lihtsasti kasutada paralleelarvutusi.
Ettekandes tutvustatakse põgusalt AMUSE'iga töötamist. Kõik huvilised võiksid AMUSE'i enda arvutile installida, et oleks võimalik ettekande ajal kaasa töötada. Lihtsaim viis AMUSE'i installimiseks on aadressilt http://www.amusecode.org/ binaarversioon alla tõmmata ning lahti pakkida.
Lihtsaim viis eksoplaneetidel elu tuvastamiseks on lähitulevikus nende atmosfääride koostise uurimine. Siiski on elu poolt toodetavatel ja tarbitavatel gaasidel reeglina ka muud allikad ja neelud. Seetõttu oleks vaja hinnata, kuidas elu gaase erinevates tingimustes toodab ja tarbib. Selles ettekandes tuleb juttu Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) bakterite eksoplaneetide tingimustes kasvatamiseks ehitatud bioreakrorist ja sellega gaaside tootmis- ja tarbimiskiiruste mõõtmisest.
Tulemused näitavad, et pärast rohumaade niitmist on Sentinel-1 12-päeva koherentsuse mediaan väärtused VH ja VV polarsiatioonis statistiliselt oluliselt kõrgemad võrreldes enne niitmist mõõdetud väärtustega.
Reet Adamsoo on Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi valdkonna jurist. Ettekande teemadeks on intellektuaalne omand, teadusartiklite autoriõiguste ulatus, intellektuaalomandi kokkulepped (koostöölepingud teadusasutuse ja ettevõtete vahel) jms.
Kõige olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur (60%) ning süsinikdioksiid (26%) (Kiehl ja Trenberth, 1997). Kas need vahekorrad kehtivad ka näiteks Arktikas, kus veeauru on standardatmosfäärist suurusjärk vähem või siis, kui CO2 hulka kahekordistada? Neile küsimustele püütakse vastuseid leida kiirguslevi mudeli FUTBOLIN kaasabil.
ET+EN
Maa
5.12.2016
Lühiettekannetega esinevad külalised Ukrainast, Valgevenest ja Lätist.
Dr. Mikhail Medvedsky, Head of the Department for Astrometry and Space Geodynamics Main astronomical observatory of National Academy of Sciences of Ukraine
"Main astronomical observatory of NAS of Ukraine" (pdf)
Article about history of magnetorheological finishing (pdf)
Dr. Ilgmars Eglitis, Director of the Institute of Astronomy, University of Latvia "Space Research at the Institute of Astronomy of University of Latvia" (pdf)
Mirjam Randla tegi magistritöö Perpignani Ülikoolis Lõuna-Prantsusmaal, programmi MIDAS (Managing Impacts of Deep-seA reSource exploitation) raames. Ettekanne annab ülevaate settepilvede, tahkete osakeste ning raskemetallide omadustest.
Kairi Raabe veetis 2016 kevadsemestri Toronto Ülikoolis professor J.M. Cheni biogeokeemiliste tsüklite modelleerimise laboris eesmärgiga õppida tundma mudelit BEPS (Boreal Ecosystem Productivity Simulator). Ettekandes tutvustatakse mudelit ning antakse ülevaade selle sobivusest Eestis ja lähiümbruses kasutamiseks.
We report on the discovery of a long stellar bar comprising the majority or totality of the stellar mass of the bulge in the Milky Way. Our program establishes that the Galaxy is a bulgeless system with the bar formed by secular evolution of the disk. We then explore the oldest component of the Galaxy with RR lyrae stars.
While much current research is focused on galaxy formation, a growing body of evidence suggests that countless galaxies have also been destroyed over the 14 billion year history of the universe, many of them cannibalized by neighbors or torn apart by gravitational forces. Globular clusters, ancient stellar systems that swarm around galaxies like bees around a hive, are providing valuable new insights into this cosmic carnage, revealing how the births and deaths of galaxies may be intertwined.
Ettekanded on keskkonnakaugseire II kursuse tudengitelt, kes tutvustavad oma iseseisvate tööde tulemusi. Tudengid on rühmatööna uurinud järgmisi teemasid: 1) mida räägib meile vee peegeldumisspekter veekogu kohta? 2) mida räägib meile SARi faasipilt maapinna kohta?
Kokkuvõte: SkySpec-i spektritest Järvseljal on hinnatud aerosooli optiline paksus ja atmosfääri veeauru hulk, kasutades atmosfääri kiirguslevi mudelit 6S.
Võrdlus AERONET-i päikesefotomeetri andmetega Tõraveres neil päevil, kui Järvselja SMEAR-jaam ja Tõravere on samas õhumassis, näitab küll mõningaid süstemaatilisi erinevusi nii aerosooli optilises paksuses kui veeauru hulgas, aga korrelatsioonid on tugevad. 6S inversiooniga leitud parameetrite väärtused lubavad arvutada spektraalse valgustatuse suure täpsusega.
I will talk about my experience working at the NOT for almost two years. I will also give an overview of the science being done with the NOT and how Tartu astronomers could get observing time at the NOT or other telescopes worldwide through OPTICON, The Optical Infrared Co-ordination.
EN
Maa
26.09.2016
Rudolf Gális, Jaroslav Merc, P.J. Šafáriku Ülikool, Slovakkia
Variations of the emission lines in the spectrum of the yellow symbiotic star AG Draconis have been studied for over 14 yr (1997-2011), using more than 500 spectra obtained with the 1.5-m telescope at Tartu Observatory, Estonia. The time interval covered includes the major (cool) outburst of AG Dra that started in 2006. Taking also into account photometric behaviour of AG Dra, the main findings can be summarized as follows. (i) The cool and hot outbursts of AG Dra can be distinguished from the variations of optical emission lines. (ii) The Raman scattered emission line of O VI at λ6825 almost disappeared during the cool outburst. (iii) The lower excitation emission lines did not change significantly during the cool outburst, but they do vary in hot outbursts and also follow orbital motion. (iv) The similarity of variations in AG Dra to those in the prototypical symbiotic star Z Andromedae allows us to suggest that a combination nova model proposed for the latter object might also be responsible for the outburst behaviour of AG Dra.
In the evolution of the cosmic web dark energy plays an important role.
To understand the role of dark energy we investigate the evolution of superclusters for three different cosmological models: the standard model SCDM with Omega_matter =1 and Omega_Lambda=0, the conventional model LCDM with Omega_matter=0.28, Omega_Lambda=0.72, and a hyper-dark-energy model HCDM with Omega_matter=0.29 and Omega_Lambda=0.91. Numerical simulations of the evolution are performed in a box of size 1024 Mpc/h, all models with identical realisations. Superclusters are searched using density fields smoothed with 8 Mpc/h kernel. Visual inspection of density fields of models shows that all principal structural elements of the web are present at all epochs and for all models. The standard model SCDM has about 2 times more superclusters than other models, SCDM superclusters have smaller diameters and smaller total luminosities. The HCDM model has slightly larger and more luminous superclusters than the LCDM model.
Distribution functions for the LCDM model are in best agreement with functions of the real SDSS supercluster sample.
Andromeda, our dearest neighbour galaxy, has many different faces depending on the observed wavelength. We have combined data ranging from the ultra-violet to millimeter wavelengths. I will present a study linking the stellar emission in M31 with the dark shadows cast by interstellar dust. We have constructed a detailed 3D radiative transfer model of Andromeda, exposing the galaxy at all inclination angles. I will discuss the different dust heating sources and the internal energy balance of the galaxy. Finally, we look for possible probes to estimate the dominating heating sources in galaxies.
Krista Alikas will make a short presentation about her doctoral thesis titled "From research to applications: monitoring optically complex waters with MERIS/ENVISAT data". She will defend her doctoral thesis on 15 June 2016 at 10:15 at Physicum W. Ostwaldi 1 , room B103.
Linnade planeerimisega seonduvate otsuste langetamiseks vajatakse täpset infot hoonestatud alade paiknemise kohta. Hoonestatud alade tuvastamiseks tehisavaradarite andmetelt kasutati piksli lähiümbruse keskväärtuse ja mediaani vahe arvutamisel põhinevat *mean*-*median*-meetodit. Arutlusele tulevad töö tulemused ning ettepanekud edasiseks arenduseks.
ET
Maa
11.05.2016
Grigoris Maravelias, Ondrejovi observatoorium, Tšehhi Vabariik
Massive stars affect strongly their environment through their intense stellar winds, which transfer momentum and energy to the interstellar medium and enrich it with chemically processed material as they evolve. This interaction becomes substantial in short-lived transition phases of massive stars (e.g. B[e] Supergiants, Luminous Blue Variables, Yellow Hypergiants) in which mass-loss is more enhanced and usually eruptive. However, these phases are not well-understood, such as the lack of B[e] Supergiants predicted from stellar evolution theory. In order to improve our knowledge for the particular class of B[e] Supergiants we have initiated a campaign to study them with high-resolution optical and near-infrared spectroscopy. This tool allow us to investigate their complex circumstellar environment, consisting of a combination of atomic, molecular and dust regions of different temperatures and densities. We use the strategic [OI] and [CaII] emission lines, and the CO bandheads to probe the structure and the kinematics of their formation regions. We find that these emission lines form either in a single or in multiple equatorial rings, a probable result of previous mass-loss events.
Analüüsitakse 2013. a. suvel kogutud maapealse laserskanneriga tehtud mõõtmiste andmestikku. Hinnatud on võrastiku läbipaistvust sõltuvalt seniitnurgast. Saadud tulemusi on võrreldud digitaalsetelt poolsfäärifotodelt hinnatud tulemusega. Analüüsitud on võimalust hinnata puistu okkamassi.
An overview of the problems detected by me in the first data release of the EBHIS. A brief description will be provided of the problems that have already been solved and the main attention will be devoted to the still open questions.
Olmekütmine on linnades meie kliimavöötmes oluline sissehingatavate osakeste ja heitgaaside tekitaja. Hinnanguliselt on Eestis ca 600 enneaegset surma aastas tingitud just sissehingatavatest osakestest. Hiljutised uuringud on näidanud et kütmisel kasutatakse laialt jäätmeid, mille põlemine pole madalate temperatuuride tõttu lõplik ja tekivad kahjulikud orgaanilised ühendid. Ettekanne tugineb 2l avaldatud uuringul: ACMS jt teiste seadmetega teostatud osakeste päritolu uuringule Tartus ning jäätmete ja küttepuude koospõletamisel kontrollitud tingimustes laboris.
An overview of the aims, technical setup, data reduction stages of the survey and comparison of the EBHIS with other similar surveys. The main attention will be focused on the problems that must be solved to get from raw telescope records clean HI data.
Kliima pideva muutumise ja inimtegevuse tõttu on järjest enam hakanud siseveekogudes levima tsüanobakterid, mis võivad sobivate tingimuste esinemisel moodustada ulatuslikke õitsenguid. Osa tsüanobakterite liike on mürgised, avaldades negatiivset mõju erinevatele ökosüsteemi lülidele, ka inimestele.
Töö eesmärgiks on spetsiaalsete MERIS algoritmide (MCI, FLH, MPH) abil hinnata Peipsi järves tsüanobakterite biomassi ning leida Peipsi järve jaoks sobivaim algoritm. Selleks kasutatakse korrigeeritud MERIS L1 pilte, mille põhjal arvutatakse algoritmide väärtused. Valideerimiseks kasutatakse riikliku keskkonnaseire raames kogutud *in situ* andmeid, milleks on klorofüll-a kontsentratsioon, tsüanobakterite biomass ning fütoplanktoni biomass. Uurimise alla võeti aastad 2008-2011. Lisaks uuritakse töös tsüanobakterite ruumilist ja ajalist varieerumist Peipsi järves ning hinnatakse erinevate keskkonnatingimuste mõju tsüanobakterite levikule.
ET
Maa
20.04.2016
Enn Kasak (TÜ õigusteaduskonna teaduse metodoloogia dotsent)
Spatial and temporal patterns of forest background (understory) reflectance are crucial for retrieving biophysical parameters of forest canopies (overstory) and subsequently for ecosystem modeling. In this study we retrieved seasonal courses of understory normalized difference vegetation index (NDVI) from multiangular Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer bidirectional reflectance distribution function (MODIS BRDF)/albedo data. We compared satellite-based seasonal courses of understory NDVI to understory NDVI values measured in different types of forests distributed along a wide latitudinal gradient (65.12°N–31.35°N).
Our results indicated that the retrieval method performs well particularly over open forests of different types. We also demonstrated the limitations of the method for closed canopies, where the understory signal retrieval is much attenuated.
Annan lühikese ülevaate Seinte perest (Universumi suurimate superparvede kogumid), tutvustan perekonna uut liiget, BOSSI taevaülevaate Suurt Seina punanihkel z = 0.47, ja räägin meie tööst Sloani Suure Seina superparvede dünaamilise seisundi ning evolutsiooni uurimisel.
Emission-line stars are typically surrounded by dense circumstellar material, often in form of rings or disc-like structures. Line emission from forbidden transitions traces a diversity of density and temperature regimes. Of particular interest are the forbidden lines of [O I] λλ6300, 6364 and [Ca II] λλ7291, 7324. They arise in complementary, high-density environments, such as the inner-disc regions around B[e] supergiants. To study physical conditions traced by these lines and to investigate how common they are, we initiated a survey of emission-line stars. Here, we focus on a sample of nine B[e] stars in different evolutionary phases.
Tutvustatakse männikute läbipaistvuse suundolenevuse kirjeldamise problemaatikat. Metsa läbipaistvuse valemit korrigeeritakse ühe võra läbipaistvuse mudeli parandamise teel. Püütakse leida vastust küsimusele, kas võra läbipaistvuse kirjeldamiseks võib teha eelduse, et männi võras on võrsed jaotunud juhuslikult või grupeerunult. Näited pärinevad männi proovitükkidelt Soomest.
B[e] supergiants are a group of evolved massive stars in a short-lived transition phase. During this phase, these objects eject large amounts of material, which accumulates in a circumstellar ring or disk-like structure, revolving around the star on Keplerian orbits. The mechanism responsible for the mass ejection is, however, yet unknown. In most objects, the disks seem to be stable over many decades. This guarantees these disks as ideal chemical laboratories to study molecule formation and dust condensation. Combining high-resolution optical and infrared spectroscopic data allows to search for emission features that trace the disk structure, kinematics, and chemical composition at different distances from the star. I will present an overview of the status of our knowledge about the structure and kinematics of B[e] supergiant stars' disks, based on currently available information from different observational tracers.
Poolsfäärifotosid ja digitaalseid pilte on metsas võrastiku läbipaistvuse hindamiseks kasutatud juba üle kuuekümne aasta. Enamasti on kasutatud taeva ja taimkatte heleduse kontrastil põhinevat klassifitseerimistehnikat, et saada läbipaistvuse hinnang. Võrastiku läbipaistvus on defineeritud kui taimkatte all mõõdetud ja taimkatte peale langeva kiirguse suhe. Cescatti (2007) näitas, et paari tänapäevaseid digikaameraid saab kasutada taimkatteanalüsaatorite asendajatena, kui inimsilmale vaatamiseks kohandatud kujutiste töötlemise asemel teha arvutused otse kaamera sensori lugemitest ehk toorpiltidest. See meetod nõudis aga kaht kaamerat, millest ühega mõõdeti metsa all ja teisega lagedal. Lang jt. (2010) näitasid, et kui kasutada võrastikus olevaid auke, siis saab pealelangeva kiirguse ennustada üle poolsfääri ja mõõtmisteks piisab ühest kaamerast.
2007. aastast alates on tehtud võrastiku läbipaistvuse mõõtmisi Järvseljal siirdesoomännikus, kus asub RAMI testala. Eestis vahetuvad männikutes okkad üldiselt kahe kuni kolme aastaga ja igal sügisel variseb korraga 25..30% okastest. Poolsfääripiltide aegreast paistab see välja. Aga kas tegemist esimese korraga, kui sellist fenomeni poolsfääripiltidelt kellelgi mõõta õnnestub või on ikkagi tegu mingi metoodilise artefaktiga?
Identifying the nature of dark matter is the central problem of (particle) astrophysics. Even though the abundance of dark matter in the universe is about five times as large that of ordinary baryonic matter, very little is known about the properties of the particles that make up dark matter. One possibility is that not all of it is without self-interactions. This talk is exactly on this part of the dark sector. Both theory and simulation results of the interacting dark matter - the dark plasma is given. Talk is in English, unless all attendees understand Estonian.
Dr Jaan Liira peab ettekande teemal “Kas iga inimmõju puistule tähendab ökoloogiliselt negatiivset tulemust?” tuues näiteid inimmõjutatud puistute struktuurist ja mitmekesisusest. Jaan Liira on taimeökoloogia vanemteadur Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudis
ET+EN
Maa
25.02.2016
Thomas Jagdhuber, Saksa Kosmosekeskuse (DLR) Mikrolaine ja radartehnika instituut (HR)
Tartu Observatooriumis on külas Dr. Thomas Jagdhuber Saksa Kosmosekeskuse (DLR) Mikrolaine ja radartehnika instituudist (HR), kes peab kaks ettekannet: pinnase niiskuse kaardistamisest kaugseirega ning DLR HR instituudi ja tema uurimisteemade tutvustus.
10:00 – 10:45 Soil moisture estimation with remote sensing
11:00 – 11:45 DLR Microwaves and Radar Institute and its research activities
DLR HR on üks maailma juhtivaid teadusasutusi radarkaugseire tehnoloogia ning mõõtmiste füüsikaliselt korrektse interpreteerimise alal.
Satelliidimissioonidest on DLR HRil märkimisväärne panus SRTMi, TerraSAR-X ja TanDEM-Xi õnnestumisel. Lähiaastatel on neilt välja tulemas seni täpseim (12 m horisontaalne ja 2 m vertikaalne lahutus) ülemaailmse ulatusega TanDEM-X mõõtmiste põhine kõrgusmudel. Tartu Observatoorium on teinud DLR HRiga koostööd alates 2011. aastast.
GLaSS (Sentinel satelliitide teenused järvede uuringuteks) projekti üldine eesmärk on arendada tugisüsteemi, et rakendada Sentinel-2 ja Sentinel-3 satelliitidelt pärinevat andmestikku siseveekogude monitooringuks. Muuhulgas on projekti raames uuritud erinevat tüüpi järvi, kasutades selleks võimalusi, mida pakuvad Maa jälgimise süsteemid. Madalad eutroofsed järved esindavad veekogude rühma, mis paiknevad tavaliselt asustatud alade läheduses ja kus perioodilised sinivetikaõitsengud toovad kaasa sotsiaalmajanduslikke probleeme. Seetõttu on oluline, et kaugseire metoodika suudaks anda adekvaatset informatsiooni selliste keskkondade seisundi kohta. Juhtumiuuring hõlmab kaheksat esinduslikku Euroopa järve, mida uuriti MERISe (MEdium Resolution Imaging Spectrometer) ja Landsat 8 satelliiditulemite põhjal.
2010. aasta juuli keskpaigast augusti keskpaigani tabasid Venemaa lääneosa kuumalainest tingitud metsapõlengud. Tulemuseks olid kõrged saastetasemed Moskvas ja selle lähiümbruses. Aerosoolisaaste jõudis ka Eestisse, kulmineerudes 8. augustil.
In the first part of my talk I introduce the recent paper “The lopsided distribution of satellite galaxies”. The second part of my talk is dedicated to the Bisous model. I will introduce some recent studies where we used the Bisous model and I will give some prospects what are the planned developments of the model.
Seminaris esitletakse 2008 – 2013 AvaSpec-256 ja Bentham DMc150F-U-ga saadud UV kiirguse mõõtmisandmeid. Kuna aegrida on tehnilistel põhjustel katkendlik, rakendati kogu perioodile varasemalt välja töötatud mudeleid. Välja on toodud nii mõõtmistest saadud kui ka mudeliga arvutatud UVA ja UVB päeva doosid ning nende võrdlus. Saadud tulemustega pikendati ka varasemalt koostatud aastadooside aegridasid, mis algavad 1955. aastast.
Andris Slavinskis tutvustab oma doktritööd "ESTCube-1 attitude determination", mille kaitsmine toimub 26. novembril 2015 Physicumis, ruum B103.
Kokkuvõte: Uuring viidi läbi Tartu Ülikoolis, Tartu Observatooriumis, Soome Meteoroloogia instituudis ja Eesti tudengisatelliidi programmis. Doktoritöös tutvustatakse satelliidi ESTCube-1 asendi määramise süsteemi, mille otstarve on satelliidi orientatsiooni kindlakstegemine erinevate taustsüsteemide suhtes. ESTCube-1 on ehitatud vastavalt CubeSat standardi nõuetele (≈ 10 cm × 10 cm × 10 cm) ja saadeti orbiidile 2013. aasta mais, kus see tegutses kuni 2015. aasta maini. Selle põhimissiooniks oli katsetada Maa orbiidil elektrilise päikesepurje tehnoloogiaid. Elektriline päikesetuulepuri on uudne Päikesesüsteemis liikumise moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult.
ESTCube-1 asendi määramise süsteemi põhieesmärgiks on leida satelliidi orientatsioon parema täpsusega kui 2° järgmiste tegevuste jaoks: satelliidi suure kiirusega pöörlema panemisel (sajad kraadid sekundis) tsentrifugaaljõu abil purje väljakerimiseks ja selle protsessi jälgimiseks, päikesepurje elektrilisel laadimisel sünkroonis satelliidi pöörlemisega ning mõõtmaks nurkkiiruse muutumist laetud päikesepurje ja ionosfääri plasma vahelise elektrostaatiline jõu tulemusel.
Asendi määramise süsteem koosneb magnetomeetridest, nurkkiiruseanduritest ja Päikese suuna anduritest. Maa magnetvälja ja Päikese asukoha mudeleid kasutati vastavate andurite mõõtmistega võrdlemiseks. Asendi määramiseks kasutati Kalmani filtrit. Süsteem karakteriseeriti laboratooriumis ja simulatsioonidega enne starti. Orbiidil parendati süsteemi oluliselt tarkvara uuenduste ja uuesti karakteriseerimisega. Sõltumatuks valideerimiseks kasutati satellidi poolt tehtud fotodel põhinevat orientatsiooni leidmise meetodit. Süsteemi karakteriseerimise ja valideerimisega näidati, et asendi määramise täpsus on parem kui 1,75° mis täidab eksperimendi poolt seatud nõudeid.
Marina Haldna Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest (MSc matemaatilise statistika erialal) peab ettekande teemal “Statistiliste seoste hindamine Eesti suurjärvede keskkonnamonitooringu andmete alusel”. Juttu tuleb suurjärvede seirest üldiselt, järve vee erinevatest näitajatest ja nendevahelistest seostest. Teatavasti on vee ökosüsteemi erinevate näitajate koosmuutumine loomulik protsess, mis on põhjustatud erinevatest välistest keskkonnatingimustest (põhiliselt ilmastik). Statistikapakettide SAS/STAT ja R protseduure kasutades näidatakse katsetusi, kuidas eralda tunnuste omavahelisi põhjuslikke seoseid kooskõikumistest, mis on põhjustatud välistest teguritest, pikaajalistest muutustest ning ruumilisest paiknemisest.
Tartu Ülikooli botaanika osakonna vanemteadur Aveliina Helm peab ettekande teemal “Taimede liigirikkus rohumaadel - maastiku struktuuri ja kasutusajaloo mõju”. Juttu tuleb suureskaalalistest ja maastiku tasemel faktoritest, mis mõjutavad taimede liigirikkuse mustreid rohumaadel. Elurikkuse kujunemine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta ainult kasvukoha keskkonnatingimused vaid ka maakasutuse ajalugu, kasvukoha ruumiline struktuur ning liigifondi suurus.
ET+EN
Kuu
11.11.2015
Ladislav Hric, Slovaki Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituut, Tatranska Lomnica
AG Dra is a well-known bright symbiotic binary with a white dwarf and a pulsating red giant. In the system of AG Dra, three periods of variability are detected. The longer one around 550 d is related to the orbital motion we discovered already in last millennium (1999), the shorter one around 355 d and interpreted as pulsations of the red giant. Finally in 2014 we understood that there is the third period in range from 359 to 375 days. The outbursts in the system are just repeated with this last period.
ET+EN
Maa
4.11.2015
Rudolf Gális, P. J. Šafáriku Ülikool, Košice, Slovakkia
Intermediate polars represent a major fraction of all cataclysmic variables detected by INTEGRAL in hard X-ray. These object have been recently proposed to be the dominant X-ray source population detected near the Galactic centre and they also contribute significantly to the X-ray diffuse Galactic ridge emission. Nevertheless, only 25 % of all known intermediate polars was detected in hard X-ray so far. This fact can be related with activity state of these close interacting binaries. Multi-frequency (from optical to X-ray) investigation of intermediate polars is essential to understand physical mechanisms responsible for observed activity of these objects.
Lühikese raieringiga metsandus (SRF) on Eestis uudne metsakasvatuslik meetod, mis pakub muuhulgas alternatiivi endiste põllumajandusmaade taaskasutuselevõtuks. Põhja-Euroopas peetakse SRF jaoks väga perspektiivikaks hübriidhaaba kuid ka arukask on viljakatel endistel põllumaadel osutunud väga kiirekasvuliseks. Viimase 15 aasta jooksul on Eesti hübriidhaava- ja arukasekultuurides püsiproovitükkidel uuritud puude kasvukäiku ja seda mõjutavad tegurid, istandike mõju mullaviljakusele ja looduslikule mitmekesisusele. Hübriidhaab ja arukask on katseliikideks ka metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) katses, kus uuritakse põhjalaiuskraadidel kliimamuutuse tulemusena prognoositava õhuniiskuse suurenemise mõjusid lehtpuupuistutele ning on täheldatud mõjusid puude kasvukiirusele, toitainete omastamisele mullast, fenoloogiale, puidu koostisele jm.
In the era of integral field spectroscopy, there will be lot of observations which leads to possibility of modeling the kinematics of galaxy. We developed and tested a method to model galaxy dynamics with Jeans equations and third integral.
Ettekanne rajaneb 2013 Rannu TerraSAR-X HH/VV ning 2015 Rannu ja Kambja Sentinel-1 VV/VH eksperimendi tulemustel ja modelleerimisel. Antakse ülevaade leitud seostest ning nende võimalikest põhjustest vastavalt radari-füüsikale ja modelleerimisele. Näib, et polarimeetriline radar on peamiselt tundlik taimestiku struktuurile ning mullaniiskuse mõju on juba rohkem kui 0.5 kg/m2 märja biomassi korral minimaalne. Arutatakse ilma mõju üle ja kuidas seda tuleviku operatiivteenuses kõige paremini arvesse võtta.
Vaatluse all on ajavahemik 11. aprillist 31. augustini, mil keskpäevane päikese seniitnurk jääb vahemikku 50 kuni 35 kraadi. Bentham spektromeetriga registreeritud spektritest on arvutatud terve päeva ja keskpäevase 6 tunni kahes variandis (UVB ja UVA vaheline piir 315 ja 320 nm) nii otse energeetilises kui erüteemtundlikkusega kaalutud vääringus. Nende iseärasustest ongi jutt. Võrdluseks on vaadatud keskpäevaste tundide panust integraalsesse kiirgusesse.
Joel ja Ilmar viibisid augustis kolm nädalat Inglismaa metroloogia keskasutuses (National Physical Laboratory) ning uurisid erinevate spektroradiomeetrite spektraalse hajuvalguse ja mittelineaarsuse omadusi. Ettekandes selgitatakse probleemi tagamaid ja esimesi saadud tulemusi.
Gas giants are believed to form far from their host stars. The existence of hot Jupiters means that they must have migrated to where they are today. The presentation will give a short overview of different planetary migration mechanisms and the role of migrating gas giants in the formation of our Solar System based on numerical simulations.
Jan Pisek will report on his joint endeavors with Branden McNeil (West Virginia University, USA) and Harald Lepisk how to best use UAV-mounted cameras to measure leaf angles in broadleaf canopies.
Püüan anda lühiülevaate mõnest teaduslikust teemast (näiteks tähetekke galaktikad, Linnutee struktuur, massiivsed tähed, Päike ja teised magnetiliselt aktiivsed tähed). Räägin natuke ka IAU kui organisatsiooni asjadest ja kui aega jääb, siis ka turistlikumaid muljeid O'ahu saarest.
7-8. mail 2015 toimus Taanis Põhjamaade Osooni Grupi iga-aastane konverents - NOG2015. Ettekandes tutvustatakse Põhjamaade Osooni Gruppi ja selle osalisi. Samuti antakse ülevaade eri riikides aktuaalsetest teemadest ja probleemidest UV-kiirguse ja osooni vallas.
AG Draconis is a symbiotic binary star with an early type (spectral class K) cool giant. Its hot component is a white dwarf whose high luminosity (about 1000 solar luminosities) is maintained due to thermonuclear shell burning of accreted matter. AG Dra undergoes frequent outbursts of 1-3 mag, they can be divided into hot and cool ones. Major cool outbursts occur at about 12-15 years intervals, while minor scale hot outbursts can repeat almost once a year. Spectroscopic observations of AG Dra have been performed on our 1.5-meter telescope since 1997. Together with colleagues from Slovakia we have analysed these observations as well as the available photometric observations. Some trends and regularities in the behaviour of the strongest emission lines (hydrogen Balmer series alpha and beta, He I at 6678 A, He II at 4686 A) will be discussed. Of special interest is the spectral line at 6825 A, encountered only in symbiotic stars and originating as Raman scattering of the O VI photons on the atoms of neutral hydrogen. Nature and physical mechanism of such frequent outbursts in so called classical symbiotic stars still remain a bit mysterious.
Atmosfääri aerosool jaotub üldjoontes peenfraktsiooniks ja jämefraktsiooniks. Esimene tekib atmosfääris suures osas süsinikühenditest, teine valmis aerosoolina. Igal aastal esineb teatud määral suure AOD episoode. Seetõttu on nende aerosooli otstarbekas käsitleda lahus fooniaerosoolist. Aerosool mõjutab saabuvat päikesekiirgust ainult otsekiirguse olemasolu korral. See on aastasiseselt ja aastast aastasse muutlik. Fooniaerosooli optiline paksus ja peenfraktsiooni sisaldus on suurimad juulis-augustis. Suurte optiliste paksuste peapõhjuseks on suits, mida esineb ohtramalt aprillis-mais ja juulis-augustis.
Tartu Ülikooli Botaanika osakonna ökofüsioloogia õppetooli teadur Dr Pille Mänd peab ettekande teemal "Taimede veekasutusefektiivsus globaalses vaates"
Elar Asuküll räägib värvunud lahustunud orgaanilisest ainest ja selle muutlikkusest Peipsi järves aastatel 2008-2011. Samuti tutvustab põgusalt enda doktorantuuri plaane, mis on seotud värvunud lahustunud orgaanilise ainega. Plaanis on hinnata süsinikuvoogusid kõikidest maailma järvedest.
Jan Pisek will make a short presentation on characterization, validation and intercomparison of clumping index maps from POLDER, MODIS, and MISR satellite data over reference sites.
EN
Maa
8.04.2015
Nadia Kudryavtseva, Curtin University, Perth, Australia
Several active galactic nuclei show periodic variations of flux density in radio and optical. However, it is still unclear what is the cause of the periodic flux density variations in these sources. The variability can be explained by various phenomena, including a supermassive binary black hole in the centre, plasma instabilities in the relativistic jet, jet precession, and helical moving of blobs in the jet. In this talk, we will present the results of a detailed study of jet physics of several quasars and blazars using multi-frequency very long baseline interferometry which gives the highest possible in astronomy resolution. We also compared jet structural changes with single dish multi-frequency observations spanning more than 30 years together with optical and gamma-ray data. In particular, analysis of the long-term kinematics of two active galactic nuclei S5 1803+784 and 0605-085 shows evidence for jet precession. The jet is precessing with a timescale similar to a period in the total flux-density light curves. We also found four blazars and quasars (3C 454.3, 3C 446, CTA 102, 0133+476) which show clear periodical total flux-density radio variability. Moreover, in the case of 3C 454.3 and 3C 446 the predicted flares were meanwhile observed.
The magnetic field is considered to be the most important energy source and engine concerning the heating processes in the solar atmosphere. Magnetic reconnection and subsequently physical dissipation processes lead to plasma heating and acceleration of plasma and particles. It is often criticized that Ohmic dissipation in current sheets is not the only or main source of heating and acceleration processes in the corona or solar flares. Often compressional plasma motions and subsequently forming shocks also lead to heating and acceleration. We prove precisely that the formation of arbitrary, strong spatially fluctuating current sheets, so called fragmented or fractal currents, are not necessarily consequences of instabilities or collapse processes, but are generic in MHD theory, even for regular solutions. The occurrence of non-singular but strong and strongly localized current sheets can basically contribute to the problems of coronal heating and particle acceleration, and can trigger eruptive and dissipative events like, e.g. magnetic reconnection.
Hannes Keernik tutvustab seminaris oma valmivat doktoritööd teemal "Atmosfääri niiskussisalduse määramismeetodid ning muutlikkus Läänemere piirkonnas ja Arktikas".
Tutvustame lühidalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri tagamaid maakasutus, maakasutusmuutuste ja metsanduse (LULUCF) valdkonnas, keskendudes just metsale.
Jutuks tulevad piltide omadused, andmevormingud, erinevad arhiivid, piltide hankimine ja kõige lihtsamad pilditöötluse võtted. Mõni sõna ka pilditöötlusprogrammidest.
Etenduse autor on Jaak Jaaniste, puldis Üllar Kivila.
Jaak Jaaniste etendusest:
"Et AHHAA on ka hinnatud turismi- ja promokeskus, mõtlesin teha etenduse, mida võiks pakkuda kui Tartu linna astronoomilist visiitkaarti. Alusteemaks valisin kosmoloogia; arvasin, et see võiks olla tavainimesele hingelähedasem – ikkagi lugu „maailma loomisest“. Nii saigi tiitliks „Kohtumine Loojaga“, alapealkiri Eesti kosmoloogia lugu.
Sissejuhatuseks parafraseerisin Piibli Genesis’t, kuni pattulangemiseni ja paradiisist välja ajamiseni, misjärel Inimene pööras oma pilgu tähistaevale, lootes sealt leida vastuseid oma probleemidele (mis vist väga vale polegi?).
Esimene pool katab Tartu astronoomia Ülikooli taasavamisest kuni 1960. aastateni. Märksõnad: Struve parallaksimõõtmine, Hartwigi supernoova, Öpiku hinnang M31 kaugusele, Bernhard Schmidt ja tema teleskoop. Lõpeb Palomari Taevaatlase loomisega (mitte küll Tartus, aga kaudselt ikkagi, Schmidti abiga).
Teine pool algab Tõravere observatooriumi rajamisest ja käsitleb Universumi suuremastaabilise struktuuri uurimist läbi nelja aastakümne. Kasutame digisüsteemi Uniview võimalusi, lisades diktoriteksti ja fotomaterjali.
Etendusest on valmis „mustand“, mida tahaksin teile näidata ja nõu küsida."
Andromeda, our near neighbour and the largest spiral galaxy on the sky, offers us a unique possibility to study the link between the stellar populations and the interstellar medium on the smallest spatial scales, while maintaining the global view as well. We exploit a panchromatic (UV to sub-millimetre) dataset and model the spectral energy distribution of each 140x140 pc region in Andromeda. On these local scales, we find similar correlations between SFR, specific SFR, dust temperature and mass, stellar mass,... as for entire galaxies. This suggests that these relations are in situ correlations, driven by processes that must be local in nature. Our goal is to explore these interactions in a self-consistent way through state-of-the-art radiative transfer simulations. A challenging task with great potential.
Petlemma tähe lugu teavad ilmselt kõik kristlased, mittekristlased ja ateistid. Mis siis ikkagi toimus, kas mingi eriline astronoomiline nähtus või ime või on kogu lugu lihtsalt välja mõeldud? Ühest vastust sellele pole. Astronoomid on vähemalt 400 aastat oma seletusi välja pakkunud, aga võib-olla polegi vaja neid nii pingsalt otsida. Oluline on tarkus ja (vaimu)valgus, mis on läbi aegade ikka kasulikuks osutunud. Toon selle näiteks ühe sündmuse ja ettevõtmise, mis sai alguse Petlemma tähest ligi 1800 aastat hiljem. Ja valgus on oluline ka aastal 2015, kui tähistame Rahvusvahelist Valguse Aastat.
Wolf-Rayet stars are the descendants of over 20 solar mass O-type stars. Being evolved massive stars, they are still young in astronomical terms, so their location has likely not changed much since formation. Most of the O-type stars in the Galaxy are connected to a cluster and/or an OB-association, but some massive stars are found to be isolated, even when the runaway stars are excluded. This is not supported by the current star formation theory which states that massive stars need to be formed in clusters. This study tries to find methods to detect clusters of pre-main sequence stars around Wolf-Rayet stars from photometric data from public archives.
Climate change is faster and more severe in the Arctic than in the rest of the world. Changes in the Arctic may be related to climate changes in northern Europe and may partly explain them. Usually, the climate analyses are focusing on certain regions, without evaluation of influences from neighbouring regions. Still, it is known that at adjoin regions weather and climate are strongly related to each other. We used NCEP-CFSR and ERA-INT reanalyses monthly mean values for 1979 – 2009 of temperature and specific humidity vertical profiles up to 300 hPa, sea level pressure, precipitable water and total cloud content. There were some differences between NCEP-CFSR and ERA-INT reanalyses results, but no fundamental disagreements in trends or correlation patterns.
Slides are in english, talk will be also, if required.
Forest ecosystems are a major part of the biosphere and control land surface-atmosphere interactions. They influence atmospheric composition and climate significantly being sources and sinks of trace gases and energy. Hemiboreal forests are located in the transitional zone between boreal and temperate forest biomes. Mixed stands of both coniferous and deciduous tree species are characterized by a greater seasonal variability of forest microclimate, canopy shape and density compared to boreal forests. A 20 m height scaffolding tower located in Järvselja (58°16'N 27°16'E) in a forest stand dominated by Norway spruce (Picea abies (L.) Karst.) with co-domination of Silver birch (Betula pendula Roth.) and Black alder (Alnus glutinosa L.) was used for the CO2 flux measurements. Two years of continuous eddy covariance measurements over a mixed hemiboreal forest at the SMEAR Estonia (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations) were studied to assess annual and diurnal dynamics of CO2 fluxes and their main environmental drivers.
Ettekandes tuleb juttu meetoditest, mida on tarvis rakendada digitaliseeritud astronoomilistele fotoplaatidele, et saada neilt kätte tänapäevaseks uurimistööks väärtuslikke andmeid. Kümnetelt tuhandetelt kuni sajandivanustelt fotoplaatidelt saadud heledusmõõtmised võimaldavad uurida astrofüüsikalisi nähtusi senisest pikematel, aastakümnetesse ulatuvatel ajaskaaladel.
Miks on Higgsi bosoni mass nii palju väiksem Plancki massist? Ühe võimaliku vastuse pakub klassikaline skaalainvariantsus, milles kõik massiskaalad – ka Plancki mass – tekivad kvantparandustest. Lihtsaim skaalainvariantne Plancki massi genereeriv inflatsioonimudel teeb konkreetse ennustuse r - n_s tasandil – täpsemad B-moodide mõõtmised annavad arutust.
We study the clustering of galaxies as function of luminosity and redshift in the range 0.35 < z < 1.25 using data from the Advanced Large Homogeneous Area Medium Band Redshift Astronomical (ALHAMBRA) survey. The ALHAMBRA data used in this work covers 2.38deg^2 in 7 independent fields, after applying a detailed angular selection mask, with accurate photometric redshifts, \sigma_z < 0.014(1+z), down to I_AB < 24. Given the depth of the survey we select samples in B-band luminosity down to L^th = 0.16L* at z = 0.9. We mesure the real-space clustering using the projected correlation function, accounting for photometric redshift uncertainties. In addition, for galaxies with M^th_B < -18.6, we perform the clustering evolution with segregated populations using ALHAMBRA templates, separating in early and late type galaxies. The high quality of ALHAMBRA photometric redshift and its high density field allow us to extend the projected correlation function down to 0.03 h^-1 Mpc, below any other calculations before.
A methodology by Roman et al. (2009, RSE) for establishing the spatial representativeness of field sites for validation of satellite retrievals from global land surface albedo and reflectance anisotropy products is applied to Järvselja RAMI stands. Variogram functions extracted from Landsat Thematic Mapper retrievals of surface albedo using multiple spatial and temporal thresholds were used to assess the degree to which Järvselja RAMI stands are able to capture the intrinsic variability of the immediate landscape extending to a satellite pixel. This approach can improve our understanding of product uncertainty both in terms of the representativeness of the field data we collect and their relationship to larger satellite pixels.
Understanding the formation and evolution processes of galaxies remains among the most important unsolved problems in present-day astrophysics and cosmology. A reliable and detailed description of the mass-density profile and structural properties of galaxies through cosmic time is a much-needed step forward but – whereas nearby systems have been thoroughly analyzed – painfully little is known about more distant objects, since observational limitations make it difficult to employ the traditional diagnostic tools. In my talk I will describe how to overcome these difficulties by combining the information obtained from all the available constraints: strong gravitational lensing, extended/2D stellar kinematics and stellar population synthesis (SPS) modelling. This provides a robust way to conduct unprecedentedly detailed investigations of the dark and luminous structure of both elliptical and disk galaxies at redshift z = 0.1 and beyond. Finally, by complementing the results of the joint lensing and dynamics study with the inferences from spectroscopic SPS analysis of optical line-strength indices, we are in the position of putting strong constraints also on the steepness and (for the first time) the lower cut-off of the stellar initial mass function of massive ellipticals.
Stellar winds are obstacles for the interstellar medium which shows a relative movement with respect to the star, e.g. the Sun. Due to the interaction of both flows, namely that of the stellar wind and the interstellar medium flow, both flows are decelerated and contact surfaces form, so called astropauses or in the case of the Sun the heliopause. The solar wind cavity inside the heliopause is called the heliosphere (=general astrosphere). Usually these separating surfaces, the astropauses, are defined and determined by the distribution and location of the null points of the magnetic field and null point of the plasma flow, the so called stagnation points. We present and discuss simplified models of such astrospheres and especially their downflow regions, the astrotails, taking (ideal) field-aligned MHD flows into consideration. Almost certainly shear flows occur in these astrospheres or at the astropauses and a strong fragmentation of electric currents, magnetic field and vortices takes place. Even if for the calculation of these nonlinear steady-state MHD flows, well ordered magnetic field structures are used, fractal-like structures will be formed. The cascading down to very small structures can lead to instabilities, eruptive processes like reconnection and the occurence of strong localized electric fields. These processes may be also responsible for acceleration mechanisms, contributing to cosmic ray production.
29. juulil 2013 mõõtis kõrglahutusega kaugseiresatelliit WorldView-2 Järvselja polügooni. Satelliidimõõtmisi toetasime samaaegsete maapealsete ja helikopterimõõtmistega.
Ettekandes kirjeldatakse satelliidisensori kaliibrimist Järvselja peegeldusetaloni ja kahe Järvselja andmebaasis kirjeldatud puistu (männik ja kaasik) võrdlusmõõtmiste abil.
Magistritöö eesmärgiks oli leida empiirilised seosed fütoplanktoni neeldumiskoefitsiendi ja klorofüll-a kontsentratsiooni vahel Eesti suurte järvede jaoks. Töös valideeriti ICOL protsessoriga eeltöödeldud ja kahesuguse ümbertöötluse läbinud MERIS (MEdium Resolution Imaging Spectrometer) standardtulemite põhjal erinevaid veekvaliteedi näitajaid. Empiirilisi suhteid rakendati ka MERIS fütoplanktoni neeldumiskoefitsiendi tulemitele uute klorofüll-a väärtuste tuvastamiseks. Lisaks uuriti MERIS tulemitelt pärinevate väärtuste ajalist ning ruumilist varieeruvust.
Hannes Keernik. Lühiülevaade uurimisvisiidist Berliini Vaba Ülikooli Kosmoseteaduse Instituuti: atmosfääri niiskussisalduse määramine satelliitide abil
Martin Valgur. Radarsat satelliidiprogramm
Martin Jüssi. Sentinel-1 missioon - planeerimine, teostus, tulevik
Ettekandes kirjeldatakse aluspinna kiirgusbilansi infrapunast piirkonda Eestis. Eraldi käsitletakse maapinna kiirgust ja atmosfääri vastukiirgust, nende iseloomulikke jooni ja seotust meteoroloogiliste parameetritega. Analüüsiks kasutati Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas mõõdetud kiirguste tunnisummasid.
Using a sample of 140.000 Lyman-alpha quasars from BOSS, we obtain a 5 sigma detection of the baryon acoustic oscillations peak in the auto-correlation function of the Lyman-alpha forest. This detection can be used to measure the expansion rate of the Universe as well as the angular diameter distance at redshift 2.34 with respective precisions of 2.7% and 5.8% (1 sigma errors). The optimal combination of these measurements is determined with a 2% precision. During this talk I will present the details of this analysis and the cosmological implications of these measurements.
Antud töös uuriti poolboreaalsete metsade hooajalist peegeldumisspektrite muutumiskäiku. Uurimustöö jaoks koguti andmeid Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnast (Eesti, 27.26°E 58.30°N).
Mõõtmised toimusid RAMI (RAdiation Model Intercomparison) puistutes, mis esindavad erinevaid alustaimestiku tüüpe poolboreaalsetes metsades: kaasik (*Betula pendula Roth)*: taimerikas, männik (*Pinus sylvestris L.*): üleminekuraba ja kuusik (*Picea abies (L.) Karst /Betula pendula Roth*): niiske ning perioodiliselt kuiv.
Välitööd toimusid vahemikus mai-september 2013. Iga puistu puhul hinnati alustaimestiku katvust ja spektrit 10 korda, tähendab iga 2-3 nädala tagant. Tulemused kinnitavad varasemates uurimustes leitut, et peegeldumisspektri erinevused tulevad paremini esile kasvuperioodi tipus. Lisaks on võimalik eristada kõige viljakamate tingimustega puistut lühilainelise indeksiga PRI (photochemical reflectance index).
Ettekandes antakse ülevaade 2013. a. mais-juunis Laeva katseala kuuel kasvukäiguproovitükil läbi viidud metsa fenoloogia mõõtmistest, andmestiku hilisemast töötlusest programmiga HemiSPherical Project Manager (HSP) ja selle programmi abil töödeldud läbipaistvuse andmestiku kasutamisest edasisteks taimkatteindeksi väärtuste leidmiseks.
Katseala fenoloogia andmestiku kogumiseks kasutati kahte kalasilmaobjektiiviga varustatud digikaamerat. Metsa all tehtud kalasilma- ehk poolsfääripiltidelt tuletati HSP programmi abil võrastiku aukudes olevate katmata taeva pikslite järgi taimkattele pealelangeva kiirguse poolsfäärikujutis. Võrastiku läbipaistvus arvutati metsa metsa all mõõdetud ja taimkatte kohale ennustatud signaalide suhtena (Lang et al., 2010). Kolme sõltumatu operaatori poolt saadud tulemuste hindamiseks kasutati taimkatteindeksit.
Teaduslik ettekanne - Elmo Tempel: Galaktikate heledusfunktsioon: 2dFGRs
Teaduslik ettekanne - Kadri Kiis: Keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt tehtavate lageraiealade pindalahinnangute täpsust mõjutavad tegurid
E.J. Öpiku ja J. Rossi nimeliste stipendiumite taotlejate ettekanded:
T. Liimets: V838 Monocerotis'e fotomeetria ja valguskaja J. Budenkova: Metsakooslustes aja jooksul toimunud muutuste hindamine kaugseire ja ruumianalüüsi vahenditega
E.J. Öpiku ja J. Rossi nimeliste stipendiumite määramine.
10.00 - Jan-Erik Ovaldsen (Norra): Photometry, time delay and microlensing for the 'classical' double quasar 11.00 - Rudy Schild (USA): A new picture of quasar structure 15.00 - Sjur Refsdal (Norra): Astrophysical applications of gravitational lensing