Meteoroloogia Observatoorium

 1865 

Tartu Ülikoolis alustab A.J. von Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. Rajab Meteoroloogia Observatooriumi (Metobs), on selle kauaaegne juhataja. Organiseeris Baltikumis ilmajaamade võrgu - umbes 300 jaama - ning juhatas nende tööd.

Ülikooli füüsikalise geograafia ja meteoroloogia kateedrit (ning Metobsi) juhatasid J.K.F. Weihrauch, A.J. Oettingen, B.I. Sreznevski, K. Koch.

1876 
Metobs võeti Tartu ülikooli juurde. 
Metobsi juhatajad olid: 
A.J. Oettingen 1865-1875 ja 1891-1893, 
J.K. Weihrauch 1875-1891, 
B.B. Golitsõn 1893, 
B.I. Sreznevski 1894-1918, 
Alfred Lothar Wegener 1918 Saksa okupatsiooni ajal, 
G.K. Koch 1918-1925. 

1904 
Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi.

1911 
Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal.

Kaarel Kirde kaitses 1921 Hamburgis doktoriväitekirja, 1925 sai Tartu ülikooli geofüüsika ja meteoroloogia dotsendiks ning Metobsi juhatajaks, professoriks 1930. Juhatas Metobsi kuni 1944. aastani.

1924 
J. Letzmann kaitses doktoriväitekirja trombide kinemaatika alal.

 

1931 
Metobs saab Ångströmi kompensatsioon-pürheliomeetri. Seda kasutati otsekiirguse mõõtmiseks täiesti pilvitutel ilmadel Liivi tn. 4 Metobsi majas kuni Teise maailmasõjani. Pürheliomeeter hävis 1944. aastal.

1936 
Aarne Kärsna kaitses doktoridissertatsiooni "Ühemodaalsete sageduskõverate süsteemist Lexise ridade puhul ühes rakendusnäidetega klimatoloogias", juhendaja K. Kirde.

1941 Metobsist saab ENSV Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsuse Tartu Geofüüsika Observatoorium. K.Kirdest saab nii Geofüüsika Observatooriumi direktor kui ka vastrajatud Tartu ülikooli geofüüsikakateedri juhataja, professor.

Saksa okupatsiooni ajal on Metobs jällegi ülikooli koosseisus prof. Kirde juhtimisel.

1944 
Kaarel Kirde lahkub Saksamaale. 1941 küüditati A. Kärsna, 1939 lahkus J. Letzmann, Metobsi tööd jäävad juhtima nooremad kaastöötajad H. Liidemaa ja H. Mürk.


01.01.1947 

Teaduste Akadeemia raames moodustati

Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut

 


 

Allikad

Aruksaar, H., 1992. Kaarel Kirde - esimene eestlasest geofüüsikaprofessor Tartu ülikoolis. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 231-249. 
EFS aastaraamatud 1989.. 
Eilart, J. (Koostaja), 2001. Akadeemik Juhan Ross. Bibliograafia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn. 
Füüsikakroonikad 1977..1987. 
Liidemaa, H., 1992. Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamine ja meteoroloogia areng Eestis aastail 1865-1918. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 63-79. 
Mürk, H., 1992. Meteoroloogia- ja klimatoloogiaalasest uurimistööst Eestis 1920-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 80-98. 
Palm, I., 1992. Meteoroloogia õpetamisest Tartu ülikoolis aastail 1919-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122. 
Tartu Observatooriumi aruanded 1991.. 
Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu, https://www.utlib.ee/ee/andmebaasid/portreed/ 
Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122. 
Siilivask, K. (Koostaja), 1982. Tartu Ülikooli ajalugu. II, 1798-1918. Eesti Raamat, Tallinn. 
Tooming, H., 2001. Ilm ja inimesed, Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn. 
Tähetorni kalendrid.

Koostas:
Andres Kuusk 

Kaasa aitasid: 
Kalju Eerme 
Ain Kallis 
Olavi Kärner 
Tiit Nilson 
Viivi Russak 
Madis Sulev 
Uno Veismann