Tartu Observatoorium

 

1995 
21.09.1995 saab Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut uueks nimeks Tartu Observatoorium. 
1995-1996 leidsid aset ulatuslikud taimestiku kiirgusrežiimi mõõtmised Järvseljal, Uppsala ja Umeå lähistel Rootsis ning Montpellier lähistel Prantsusmaal (T. Nilson, A. Kuusk, J. Anniste, J. Praks). U. Peterson jätkas püsiproovialade peegeldusomaduste mõõtmisi Eesti raiesmikel. 
A. Kuusk töötas kuus kuud Prantsusmaal INRA-s Grignonis ja Avignonis.

1996 
T. Nilson, J. Anniste ja M. Lang sidusid metsa peegeldusmudeli metsade takseerandmete andmebaasiga. 
Kaugseirekonverentsil Pekingis käib kolmeliikmeline delegatsioon - J. Ross, T. Nilson ja A. Kuusk, kes töötas Pekingi Geograafia instituudis kaks nädalat.

1997 
1997-2002 osales taimkatte kaugseire rühm T. Nilsoni juhtimisel Rootsi kaugseireprojektis RESE (Remote Sensing for the Environment), mida finantseeris Rootsi MISTRA fond. 
O. Kärner töötas jaanuarist aprillini Ameerika Ühendriikides Wisconsini ülikoolis.

ATM 1997 

Atmosfäärifüüsika osakond, 1997. 
Ees: U. Veismann, S. Keevallik, J. Ross, R. Rõõm, T. Nilson 
Keskel: V. Russak, E.-M. Ross, A. Jõeveer, A. Kallis, V. Randmets, R. Koppel, T. Prans, A. Kuusk 
Taga: U. Peterson, M. Pehk, M. Kaasik, K. Eerme, E.-M. Maasik, V. Ross, P. Saarelaid, A. Männik, M. Tiisler

1998 
Lakkavad olemast Tartu ülikooli ja Tartu Observatooriumi ühisõppetoolid. Atmosfäärifüüsika osakonna (juhataja Rein Rõõm) moodustavad 
- aluspinna energeetika töörühm 
- taimkatte kaugseire töörühm 
- dünaamilise meteoroloogia töörühm 
- klimatoloogia ja aktinomonitooringu töörühm 
Riigi eelarvest finantseeritakse teemasid 
- atmosfääri ja aluspinna kiirgusrežiim ja Eesti keskkonna optiline monitooring (juhendaja Juhan Ross) 
- Eesti ilmastikku kujundavad faktorid ja dünaamiline ilmaennustus (juhendaja Rein Rõõm) 
Tõraveres hakatakse mõõtma erüteemset ultraviolettkiirgust. 
Hangiti taimkatte analüsaator LAI-2000 ja CCD-kaamera ST-8, mille baasil ehitati kalasilma objektiiviga varustatud 2-kanaliline kujutise radiomeeter kiirgusvälja detailse struktuuri uurimiseks taimkatteis. 
Radiomeetria labor hankis uue sertifitseeritud etalonlambi. 
Kirjastuse Koolibri väljaandel ilmub U. Petersoni, R. Aunapi ja J. Eilarti satelliidipildiatlas "Eestimaa nähtuna kosmosest". 
U. Peterson alustab Eesti maakasutuse ja selle muutuste analüüsi satelliidipiltide abil. 
Dünaamilise meteoroloogia töörühmas valmib HIRLAM-i mittehühdrostaatiline versioon. 
A. Kuusk avaldas artikli taimkatte parameetrite hindamisest suurtel maa-aladel, kasutades Landsat TM piltidel taimkatte peegeldusmudeli pöördülesande lahendamist.

1999 
Tartu Observatooriumi direktoriks saab Laurits Leedjärv. 
Alates jaanuarist kuulub aktinomeetriajaam ülemaailmsesse baasjaamade võrku (BSRN). 
A. Kuusk sai ajakirja Agricultural and Forest Meteorology toimetuskolleegiumi liikmeks ning Prantsusmaal väljaantava ajakirja Agronomie erialatoimetajaks. J. Ross on Agricultural and Forest Meteorology toimetuskollegiumi liige juba mõnda aega. 
Algavad metsade kõrge nurklahutusega kiirgusväljade mõõtmised CCD-kaamera ST-8 baasil ehitatud kujutise radiomeetriga.

2000 
Tiit Nilson võtab üle sihtfinantseeritava teema "Atmosfääri ja aluspinna kiirgusrežiim ja Eesti keskkonna optiline monitooring" juhendamise, J. Ross jätkab aluspinna energeetika töörühma juhina. 
Matti Mõttus kaitses magistritöö keskkonnafüüsikas "Otsese päikesekiirguse statistiline kirjeldamine pajuvõsas", juhendajad J. Ross ja T. Nilson. 
Taimkatte kaugseire ja aluspinna energeetika töörühmad läbivad rahvusvahelise evalveerimise, mõlemad töörühmad saavad ökoloogia ekspertgrupilt (UK ja Soome) hindeks "hea". 
A. Kuusk, M. Lang ja U. Peterson teevad ulatuslikke metsa kiirgusrežiimi mõõtmisi Flakalideni katsemetsades (Rootsi) ja Ruokolahti tootmismetsas (Soome). 
EL projekti VALERI ettevalmistamiseks tehakse Järvselja õppebaasi metsades koos Toulousi CNES kolleegide M. Leroy ja C. Lelongiga mõõtmisi taimkatte analüsaatoriga LAI-2000. Samasuguseid mõõtmisi korrati aastail 2001-2005.

2001 
Dünaamilise meteoroloogia töörühm läheb Tartu ülikooli Keskkonnafüüsika instituudi koosseisu. Rein Rõõm valitakse meteoroloogia korraliseks professoriks. 
Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). 
Mait Lang kaitses magistritöö metsakorralduse erialal "Satelliidipildi ja metsandusliku andmebaasi sidumine metsa heleduse mudeli abil", juhendaja T. Nilson. 
VALERI projekti tugialal Järvseljal mõõdetakse LAI-2000-ga puistute lehemassi (okkamassi) ja võrade katteväärtust. Võrade katteväärtust mõõdetakse ka kalasilmapiltidelt. 
Stockholmi ülikoolilt laenatud spektromeetriga GER-2600 mõõdetakse metsa alustaimestiku peegeldusspektreid 400-2500 nm piirkonnas. Koostatud peegeldusspektrite kogu on kõigile kasutamiseks veebilehel https://www.aai.ee/bgf/ger2600/ 
Osa pajuistandusest Tõraveres asendatakse lepaistandusega.

2002 
21. juunil 2002 suri Juhan Ross. 
Muudetakse atmosfäärifüüsika osakonna struktuuri, nüüd on selles 
- taimkatte seire töörühm, juhataja T. Nilson 
- atmosfääri seire töörühm, juhataja U. Veismann 
Osakonnajuhatajaks saab Tiit Nilson. 
Uueks sihtfinantsseritavaks teemaks saab "Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused", teema juht T. Nilson. 
Sirje Keevallik lahkub Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituuti. 
O. Kärner töötas septembrist 2002 kuni märtsini 2003 Norrköpingis Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis. 
Tartu Observatooriumi ultraviolettkiirguse uurijate töögrupp (K. Eerme, U. Veismann, R. Koppel) osales 17 asutuse hulgas 15 aprillist 2002 kuni 30 novembrini 2003 Euroopa Liidu projekti “European Database for UV Climatology and Evaluation” täitmises. 
Atmosfääri optilisi omadusi hakatakse mõõtma NASA päikesefotomeetriga CIMEL-318, mis kuulub globaalsesse aerosooli mõõtmise võrku AERONET. Mõõtmisi koordineerib O. Kärner, fotomeetrit hoiab käigus M. Sulev.

2003 
26. oktoobril 2003 suri Vello Ross. 
Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. 
Aprillis korraldati Tartus Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Eesti, Island) Osoonigrupi regulaarne igaaastane nõupidamine.Tartu Observatooriumist esinesid ettekannetega K. Eerme ja U. Veismann. 
11. aprillil 2003 leiab Tõraveres aset Ch. Villmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud seminar. 
Tiit Nilsoni eestvedamisel saab 3. juunil teoks 50 osavõtjaga Eesti kaugseire seminar. 
Atmosfääri seire töörühm muretses fiiberoptikaga spektromeetri AvaSpec-256, mis töötab lainepikkuste vahemikus 240-440 nm.

2004 
Matti Mõttus kaitses doktoritöö keskkonnafüüsikas "Lühilainelise päikesekiirguse väli pajuvõsas", juhendajad J. Ross ja T. Nilson. 
Pärast töötamist järeldoktorina Uppsalas tuleb taimkatte seire töörühma Anu Reinart, kelle uurimisvaldkonnaks on siseveekogude ning rannikumerede optiline kaugseire. 
25.09.2004 suri Tartu Observatoorumi kauaaegne töötaja Rutt Koppel. 
Kaheks aastaks tuleb järeldoktorina taimkatte seire töörühma Oleg Okulov. 
Tartu Observatoorium esindab (K. Eerme) Eestit aastatel 2004-2008 22 riigi osalusel täidetavas COST 726 projektis "Long-term changes and climatology of UV radiation over Europe". 
Koostöös Alus-ja rakendusökoloogia tippkeskusega hangiti spektromeeter FieldSpec Pro (350-1050 nm) 
Soome Metsainstituudi poolt Tikkurilas korraldatud loengutsüklis "Füüsikalised mudelid kaugseires" (16 loengut) olid lektoriteks Tiit Nilson ja Andres Kuusk. Kursustest võtsid osa magistrandid ja doktorandid Soome ülikoolidest, Tartu ülikoolist ning Tartu Observatooriumist. 
O. Kärner võttis osa COSPAR plenaaristungist Pariisis. 
T. Nilson ja A. Kuusk võtavad metsa kiirguslevi mudeliga FRT osa rahvusvahelisest taimkatte peegeldusmudelite võrdlusest. 
Alustati päikesekiirguse UV spektrite pidevat registreerimist minispektromeetriga AvaSpec-256 (Avantes Inc.). 

TKKS aprill2004 

Taimkatte kaugseire töörühm, 28. aprill 2004.
Taga:
Andres Kuusk, Enn-Märt Maasik, Tõnu Prans, Matti Pehk, Matti Mõttus, Urmas Peterson, Markko Paas (magistrant).
Ees: 
Anu Reinart, Tiit Nilson, Madis Sulev.

2005 
Teema "Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused" ning atmosfäärifüüsika osakonna juhtimise võtab üle Andres Kuusk. Tiit Nilson jätkab taimkatte seire töörühma vanemteadurina. 
Ilmar Ansko kaitses magistritöö "Arvutijuhitavad mõõtesüsteemid spektroskoopia praktikumile", juhendaja I. Rammo (Tartu ülikool). 
Joel Kuusk kaitses magistritöö "Välispektromeetri juhtimine ja andmehõive", juhendajad M. Pehk ja A. Ots (Tartu ülikool). 
Silver Lätt kaitses magistritöö "Päikese ultravieolettkiirguse spektromeetria", juhendaja U. Veismann. 
Uno Veismanni ja Rein Veskimäe koostamisel ilmub Universumi-kogumike neljas raamat "Universum valguses ja vihmas", artiklite autoreiks Tartu Observatooriumi, Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika ja geograafia instituutide, EMHI, Eesti mereinstituudi jt. teadusasutuste töötajad. 
10.07.2005 mõõtis Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba kujutisespektromeetriga CHRIS VALERI projekti tugiala Järvseljal. Sama ala (14x14 km) mõõdeti 18 spektraalses kanalis (438-1035 nm) 17-meetrise ruumilise lahutusega kolmest vaatesuunast. 
Kahe taimkatte peegeldusmudeliga (kahekihiline homogeenne mudel ACRM ja metsa mudel FRT) osaleti taimkatte kiirguslevi mudelite rahvusvahelise võrdluse kolmandas etapis. 
Asutati Juhan Rossi nimeline stipendium. Esimesed stipendiumid said J. Kuusk ja S. Lätt. 
Matti Mõttus läheb järeldoktorina Helsingi ülikooli. 
A. Reinart korraldab 11. oktoobril 2005 Teise Eesti kaugseireseminari.

2006 

AS 2006 
Atmosfääri seire töörühm. Seisavad Silver Lätt, Ilmar Ansko, Viivi Russak, Uno Veismann, Anu Reinart, Olavi Kärner, ees Kalju Eerme.

 

TS 2006 
Taimkatte seire töörühm. Seisavad Tõnu Prans, Matti Pehk, Tiit Nilson, Madis Sulev, Joel Kuusk, Mait Lang, Matti Mõttus, Andres Kuusk, Urmas Peterson, istuvad Miina Rautiainen, Ave Kodar ja Krista Alikas.

Mait Lang kaitses doktoritöö metsanduse erialal "Lehestiku massi ning võra raadiuse mudelite sobivusest metsa heleduse mudeli sisendandmete koostamisel", juhendajad T. Nilson ja A. Kiviste (Eesti Maaülikool). 
Kersti Püssa kaitses doktoritöö taimeökoloogias ja ökofüsioloogias "Metsaservad keskmise ruumilise lahutusega satelliidi Landsat skanneri Thematic Mapper satelliidipiltidel", juhendajad J. Liira (Tartu ülikool) ja U. Peterson. 
Koostöös Alus-ja rakendusökoloogia tippkeskusega hangiti infrapunakaamera ThermaCAM SC-3000. 
Joel Kuusk ehitas arvutijuhitava 256-kanalilise lennukispektromeetri, millega mõõdeti Järvselja metsade peegeldumisspektreid. 
Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai Eesti Maaülikooli doktorant Julia Budenkova.

2007 
Kaheks aastaks tuli taimkatte seire töörühma Soome Akadeemia järeldoktor Miina Rautiainen
Kalju Eerme, Uno Veismann, Ilmar Ansko ja Silver Lätt rakendasid suhtelise integraalse kiirguse ja pilvisuse muutlikkuse uurimisel lainikanalüüsi. 
Viivi Russak uuris atmosfääri vastukiirguse osa aluspinna energiabilansis. Eestis ületab atmosfääri pikalainelise vastukiirguse aastasumma umbes kolm korda summaarse kiirguse aastasummat. 
EUFARi (EUropean Fleet for Airborn Research) finantseeritud GREASEMH projekti käigus mõõtis Hispaania INTA uurimislennuk hüperspektraalse skanneriga AHS Järvselja metsade ning Peipsi ja Väinamere peegeldusomadusi. 
Kolm 100x100 m puistut Järvseljal valiti rahvusvahelise peegeldusmudelite võrdluse RAMI testobjektideks. Neis puistuis mõõdeti kõigi puude asukohad ja rinnasdiameetrid, leiti puuvõrade mõõtmed, mõõdeti alustaimestiku, lehtede ja okaste ning tüvede peegeldumisspektreid (Andres Kuusk, Mait Lang, Joel Kuusk). Jätkusid ka puistute peegeldumisspektrite mõõtmised Joel Kuuse täiustatud lennukispektromeetriga. 
Jätkus töö taimkatte peegeldusmudelite arendamisel (PARAS mudel - Miina Rautiainen, Matti Mõttus). 
Tiit Nilson ja Andres Kuusk olid lektoriteks Viikis Soomes kaugseirekursustel "Füüsikalised mudelid kaugseires" 9.-10. oktoobril 2007. 
Juhan Rossi stipendiumi said TÜ doktorandid Krista Alikas ja Tõnis Kärdi.

2008 
Tiit Nilson promoveeriti 6. juunil Helsingi ülikooli audoktoriks. 
Anu Reinarti juhitava EL 7. raamprogrammi ühisprojekti "Eesti kosmoseuuringute ja-tehnoloogia võimekuse avamine partnerluse kaudu tipptasemel Euroopa teadusasutustega - EstSpacE" (TO, TÜ Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika labor, TÜ Tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja süsteemide labor) vahenditest hangiti 9-kanaliline Cimeli päikesefotomeeter CE-318N-EM-S9, Spectra Vista 1024-kanaliline välispektromeeter SVC-HR-1024 (350-2500 nm), raadio teel juhitav väikekopter JR Voyager 260 GSR ja Bentham Instruments-i UV-spektromeeter DMc-150F-U. 
Kaheks aastaks tuli järeldoktorina taimkatte seire töörühma Pariisis doktoritöö kaitsnud Tuneesia kiirguslevi teadlane Abdelaziz Kallel, uurimisteemaks energia jäävus taimkatte peegeldusmudeleis. 
Pool aastat töötasid Adelaide ülikoolis Miina Rautiainen ja Matti Mõttus. 
Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Kadri Kiis. 
27.-29. augustil oli EstSpacE'i suvekool "Kaugseire rakendused ning kasutusvõimalused keskkonna ja turvalisuse seireks", osavõtjaid mitmest riigist. 
3.-4. juunil organiseerisid T. Nilson, M. Rautiainen, M. Lang ja M. Mõttus Helsingis PHYSENSE seminari "Metsade füüsikaline kaugseire".

2009 
Abdelaziz Kallel sai professorikoha Tuneesias ja lahkus TO-st 31. augustil. 
ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõtis kujutise spektromeetriga viiel korral Järvselja katseala. Kahjuks segasid kõiki mõõtmisi pilved. 
Joel Kuusel valmis lennukispektromeeter UAVSpec-SWIR (950-1750 nm), sellega ja spektromeetriga UAVSpec-3 (350-1100 nm) mõõdeti Järvselja metsi kolmel korral helikopterilt Robinson. 
Maa-ameti vaatluslennukilt mõõdeti kolme Järvselja puistut (männik, kaasik, kuusik) lidariga 30. juulil. Neist kolmest puistust kaks (männik ja kaasik) on rahvusvahelise kiirgusmudelite võrdluse RAMI-4 testobjektideks. 
Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Margit Prüssel. 
EstSpacE projekti poolt rahastatuna tuli taimkatte kaugseire töörühma Dr. Jan Pisek Toronto Ülikoolist.

2010 
1. veebruaril 2010 tähistati Tõraveres juubelikonverentsiga Metobsi 145-aastaseks saamist. Möödus ka 60 aastat EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama rajamisest. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli klimatoloog Jaak Jaagus, Ain Kallis ja Viivi Russak. 
1. aprillil 2010 sai Tartu Observatooriumi direktoriks Anu Reinart
9. juunil 2010 tegi esimese testlennu spektromeetriga piloodita väikekopter JR Voyager 260 GSR. 

Voyager-260 2010 UAVSpec-3 2010 

1. juulist 2010 on Matti Mõttus kolmeks aastaks Helsingi Ülikooli järeldoktor.

5. juulil 2010 mõõtis eksperimentaalsatelliit Proba kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja katseala. Eelmisel õnnestunud möötmisel 10. juulil 2005 mõõtis CHRIS-Proba sama ala kolmest vaatesuunast. Varasemad kordusmõõtmised 2007., 2008. ja 2009. aasta suvel ebaõnnestusid pilvede tõttu. Sel korral mõõtis CHRIS täisprogrammi - katseala mõõdeti 18 spektraalkanalis lainepikkustel 440-1020 nm viiest vaatesuunast orbiidi tasandis 30° ja 60° ette ning taha vaadates, ning umbes 18° kõrvale vaadates, kui satelliit oli katsealale kõige lähemal. Satelliidimõõtmiste toeks mõõtsid A. Kuusk, M. Lang ja J. Kuusk samaaegselt päikesefotomeetriga CIMEL-318 atmosfääri läbipaistvust, spektromeetriga SVC-HR-1024 summaarse ja hajuskiirguse spektreid ning spektromeetritega UAVSpec ja UAVSpec-SWIR helikopterilt metsade peegeldusspektreid.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut autasustas Viivi Russakut EMHI aumärgiga.

Eesti Maaülikool autasustas Tiit Nilsonit teenete medaliga.

Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Margit Aun.

1. juunil algas Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt Waters, Täiustatud vee kvaliteedi parameetrite määramine optilisest signatuurist strateegilise partnerluse abil (01.06.2010-31.05.2014). Projekti konsortsiumi koordinaator on Anu Reinart.

1. oktoobril 2010 andis ehitaja Järvseljal üle lennuki- ja satelliidimõõtmiste peegeldusetaloni. See on kõrvale nihutatava katusega 10x10 m rangelt horisontaalne siledaks lihvitud betoonplaat. Etaloni ehitust finantseeriti EL struktuurifondidest.

Järvselja etalon 

 

2011 
Taimkatte kaugseire töörühm hankis uue suurema kandejõuga raadio teel juhitava väikekopteri ning sellele autopiloodi, mille abil saab kopter lennata ka väljaspool silmsidet - metsade kohal.

Martin Ligi kaitses magistritöö ¨Naabrusefekti mõju satelliitsensori MERIS tulemitele.¨ Juhendaja Anu Reinart.

27. juulil 2011 mõõtis eksperimentaalsatelliit Proba kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsi. Samaaegselt mõõdeti metsade atmosfäärialuseid peegeldusspektreid J. Kuuse spektromeetritega UAVSpec3 ja UAVSpec4SWIR helikopterilt Robinson.

8. augustil 2011 anti Tõravere observatooriumi peahoone renoveerimiseks üle ehitajale. Kogu observatoorium kolis ajutistesse tööruumidesse Tõraveres ja Tartus.

Joel Kuusk kaitses 24. augustil 2011 Tartu Ülikoolis väitekirja "Metsade atmosfäärialuse spektraalse peegelduskoefitsiendi mõõtmine taimkatte kiirguslevimudelite arendamiseks", juhendajad A. Kuusk ja M. Noorma (Tartu Ülikool). Väitekirja avaldas eraldi raamatuna Lambert Academic Publishing, Saarbrücken, Saksamaa.

Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Martin Ligi.

Valmis U. Veismanni ja K. Eerme monograafia ¨Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon¨.

J. Kuusk osales rahvusvahelise kliimamuutuste uurimise projekti INCREASE mõõtmistel Taanis ja Itaalias. Mõõtmisi tehakse sademete ja temperatuuri gradiendil Euroopas ning katsealadel temperatuuri ja niiskuse muutusi esile kutsudes. Taimkatte peegeldusspektrite mõõtmisel olid kasutusel SpectraVista välispektromeeter HR-1024 ja Tartu Observatooriumis välja töötatud UAVSpec-seeria spektromeetrid.

Suvel toimusid koostöös Eesti Hüdrometeoroloogia Instituudiga (EMHI) regulaarsed välitööd Peipsi järvel ja WaterS projekti täitmiseks olid ühismõõtmised Vänerni järvel Rootsis, kus osalesid ka meekonnad Itaaliast ja Šveitsist.

M. Ligi töötas viis kuud Hollandis Wageningenis

8. augustil anti tühjaks kolitud observatooriumi peahoone maja renoveerimiseks ja juurdeehituse tegemiseks ehitusfirmale AS YIT Ehitus. Majast väljakolimine algas juba aasta varem. Taimkatte töörühm sai endale tööruumid Interspectrumile kuuluvas kunagises EC-1022 arvutisaalis.

2012 
30. aprillil siirdus pensionile kauaaegne aparaadiehitaja ja aktinometrist Madis Sulev.

9. mail toimus Tartus Eesti Maaülikoolis Soome-Eesti kaugseireseminar. Osavõtjaid oli 24, kuulati 13 ettekannet.

1. septembril asus juhtteadurina atmosfäärifüüsikas tööle Dr. Olaf Krüger.

J. Rossi stipendiumi sai TÜ magistrant Evelin Kangro.

Loodi Ch. Villmanni stipendium. Esimesena sai selle Kosmosetehnoloogia osakonna insener Urmas Kvell.

EL-i struktuuritoetuste abil soetati hulgaliselt vahendeid optilise radiomeetria labori sisustamiseks. Hangiti ning sisustati Mercedes Benz Vito baasil mobiilne labor kaugseire välitööde jaoks.

Atmosfääriuuringuist oli kesksel kohal Eesti kiirguskliima. Töötati välja meetod UV-dooside rekonstruktsiooniks meteoandmetest (M. Aun). Koostati veeauru ja aerosooli optiliste paksuste andmebaas aastate 1950-2011 kohta (M. Aun, K. Eerme). Veeauru ja aerosooli atmosfääris uurisid V. Russak ja E. Jakobson.

Projekti VeeOBS tulemusena valmis vee kaugseire andmete haldamise integreeritud süsteem, mis hõlmab nii sateliidi-, in situ kui laboratoorseid mõõtmisi (K. Uudeberg, R. Randoja, I. Ansko, S. Lätt, M. Ligi). Vee kvaliteedi probleeme analüüsisid Anu Reinart ja K. Alikas. Vee optiliste omaduste mõõtmiseks on koostöös optikafirmaga Interspectrum OÜ valmimas seade MVSM (Multi Volume Scattering Meter), mis on jõudnud metroloogiliste uuringute faasi (Aivo Reinart).

Taimkatte kaugseire vallas selgitati välja mitme metsatüübi klimatoloogilsed sesoonsed peegeldusomaduste muutused, mis on tingitud nii päikese kõrguse muutustest kui metsade eneste muutustest vegetatsiooniperioodi kestel (T. Nilson). Välja töötati meetod metsade lehepindala hindamiseks homogeense taimkatte peegeldusmudeli pöördülesande lahendamisega (A. Kuusk). Satelliidiinfot kasutati nii metsade häirituste kui mahajäetud põllumaade metsastumise monitooringuks (U. Peterson). Välja töötati meetod puistu kõrguse ja tüvemahu hindamiseks lennukilidari andmetest (M. Lang). Lehtede kaldenurkade jaotust metsades uuris J. Pisek. J. Kuusk osales TÜ ja EMÜ uurimisrühmadega rahvusvahelise projekti INTERACT mõõtmiskampaanias arktilises Soomes ja Rootsis.

22. oktoobril andis ehitusfirma observatootiumile üle renoveeritud peahoone. Tagasikolimisega läks aega kuni järgmise kevadeni, kuni saabus kohale ka uus mööbel. 

2013 
2. jaanuaril moodustati senisest atmosfäärifüüsika osakonnast kaugseire osakond ja kosmosetehnoloogia osakond.

Kaugseire osakonna uus veebileht on: 
https://www.to.ee/est/teadus/uurimisvaldkonnad/kaugseire

Taimkatte seire töörühma uus veebileht on: 
https://to.ee/est/teadus/uurimisvaldkonnad/kaugseire/taimkatte_kaugseire

Endine veebileht on endiselt olemas ja hallatud: 
https://www.aai.ee/bgf/bgfe.html

Kaugseire osakonna juhataja on Andres Kuusk, 
kosmosetehnoloogia osakonna juhataja on Tartu Ülikooli LOTE õppeprodekaan, Tartu Observatooriumi vanemteadur Dr. Mart Noorma.

Kaugseire osakonnas on kolm töörühma: 
* Taimkatte kaugseire töörühm: 
    Andres Kuusk (juhataja) 
    Tiit Nilson 
    Mait Lang 
    Urmas Peterson 
    Jan Pisek 
    Joel Kuusk 
    Tõnu Lükk 
    Tõnu Prans

* Atmosfääri seire töörühm: 
    Kalju Eerme (juhataja) 
    Uno Veismann 
    Olavi Kärner 
    Viivi Russak 
    Erko Jakobson 
    Ilmar Ansko 
    Hannes Keernik 
    Margit Aun 
    Aivo Reinart 
    Sebastian Traud

* Veekogude kaugseire töörühm: 
    Anu Reinart (juhataja) 
    Krista Alikas 
    Martin Ligi 
    Kristi Uudeberg 
    Kersti Kangro 
    Elar Asuküll 
    Reiko Randoja 
    Philipp Grötsch 
    Olaf Krüger 

13. märtsil käisid Helsingis Soome-Eesti kaugseireseminaril Tiit Nilson, Andres Kuusk, Jan Pisek, Mait Lang, Joel Kuusk, Ave Kodar, Maris Nikopensius, Kairi Raabe, Tauri Arumäe ning Lea Hallik ja Taras Kazantsev Eesti Maaülikoolist. Ettekannetega esinesid Andres Kuusk, Jan Pisek, Mait Lang, Ave Kodar ja Tauri Arumäe.

8. juulil tegi Maa-ameti vaatluslennuk mõõtmisi Peipsi kohal. Lennukimõõtmisi toetasid veeseirajad Peipsil ja kiirgusmõõtmised Järvselja etaloni juures.

13. juulil pildistas kõrglahutusega satelliit WorldView-2 Peipsit ja Järvselja testala. Satelliidimõõtmisi toetasid kiirgusmõõtmised Järvselja etaloni juures. Cu-pilved rikkusid Järvselja pildid.

29. juulil oli WorldView-2 kordusmõõtmine Järvseljal, toetatud maapealsete kiirgusmõõtmistega ning UAVSpec-3 ja UAVSpec-4 mõõtmistega helikopteril Robinson.

5.-9. augustil mõõtsid Jan Pisek ja Mait Lang koostöös Silja Talvikuga Tallinna Tehnikaülikoolist maapealse laserskanneriga Leica ScanStation C10 Järvseljal RAMI puistute (kaasik, kuusik ja männik) LAI-punktides (30-m sammuga 3x3 punkti võrk) puistute kõrge ruumilise lahutusega 3D struktuuri. Augustis alustas Järvseljal pidevaid valgustatuse spektri mõõtmisi lainepikkuste vahemikus 290-2150 nm Joel Kuuse arvutijuhitud spektromeeter Skyspec. Spektromeetri spektraalne lahutus on olenevalt spektripiirkonnast 5 kuni 20 nm.

J. Rossi stipendiumi said TÜ magistrandid Kairi Raabe ja Tanel Voormansik.

Ch. Villmanni stipendiumi sai TÜ doktorant Mihkel Pajusalu.

Personaalse uurimistoetuse sai neljaks aastaks Jan Pisek.

2014 
1. jaanuarist töötab taimkatte seire rühmas vanemteadurina Dr. Lea Hallik.

8. mail oli Tõraveres Soome-Eesti kaugseireseminar. Ettekannetega esinesid Rocío Hernández-Clemente, Francesco Chianucci, Matti Mõttus, Titta Majasalmi, Aarne Hovi ja Ilkka Korpela Soomest, Tauri Arumäe Riigimetsa Majandamise Keskusest ning Mait Lang, Ave Kodar, Kairi Raabe, Elar Asuküll, Kaupo Voormansik, Karlis Zalite ja Andres Kuusk TO-st. Peakorraldaja oli Jan Pisek.

Anu Reinart sai kolmeks aastaks ESA projekti QUALITY - Instrument vee ruum-hajumisfunktsiooni mõõtmiseks.

J. Rossi stipendiumi sai TÜ geograafia magistrant Anni Sisas.

Ch. Villmanni stipendiumi sai TÜ doktorant, Kosmosetehnoloogia osakonna nooremteadur Andris Slavinskis.

21.-22. oktoobril olid Tõraveres Eesti kaugseirepäevad. Peakorraldaja oli Urmas Peterson, TO-st esinesid ettekannetega Andres Kuusk, Joel Kuusk, Henri Kuuste, Kaupo Voormansik, Kersti Kangro, Mait Lang, Tiit Nilson, ettekannete kaasautorid olid veel Karlis Zalite, Krista Alikas, Reiko Randoja, Elar Asuküll, Anu Reinart, Urmas Peterson. Konverentsiks valmis eestikeelne artiklite kogumik 'Kaugseire Eestis 2014', Väljaandja Tartu Observatoorium, kirjastaja Keskkonnaagentuur. Kogumikus on 21 artiklit ja tervitus Tiit Nilsonile tema 75-a juubeli puhul.

Magistritööd valmisid TÜ magistrantidel Evelin Kangro, Maris Nikopensius, Kairi Raabe, Imre Aruoja ja TLÜ magistrandil Kaidi Virronen.

Ilmunud teadusartiklite peamisteks teemadeks on metsade struktuur, rannikuvete ja järvede vee optilised omadused, ajakirjas 'Agricultural and Forest Meteorology' ilmus A. Kuuse, J. Kuuse ja M. Langi artikkel RAMI puistute kõrge nurklahutusega peegeldusindikatrissidest, mis on mõõdetud mitme eelneva aasta kestel Joel Kuuse spektromeetri-indikatomeetri UAVSpec-iga.

2015 
Personaalse uurimistoetuse sai neljaks aastaks (2015-2018) atmosfääri seire vanemteadur Erko Jakobson.

2015. a. kevadel moodustatud uude TO teadusnõukogusse kuuluvad kaugseirajatest direktor Anu Reinart ja Jan Pisek.

24.-27. augustil 2015 toimus Tartus IUFRO (International Union of Forest Research Organisations) maastikuökoloogia töörühma konverents. Konverentsi korraldajateks olid Tartu Observatoorium, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut ning põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogia-teaduskonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi geograafia osakond. Konverentsi organiseerimiskomisjonidesse kuulusid Urmas Peterson ja Mait Lang.

31. oktoobril oli Tõraveres suur valguse festival, mille korraldamisel lõid kaasa ka kaugseire osakonna inimesed.

Taimkatte kaugseires olid kesksel kohal taimkatte struktuuri uuringud. Rahvusvahelise taimkatte kiirguslevi mudelite võrdluse tulemused näitasid, et kui mudelites kasutada simuleeritud metsa struktuuri parameetrite asemel reaalseis metsades mõõdetuid, ilmnevad mudelite suured erinevused. See kinnitab vajadust põhjalikumalt uurida ja täpsemini kirjeldada metsa struktuuri. Fütoelementide grupeerumise ja kaldenurkade uuringuid viidi läbi Eestis ja koostöös teiste töörühmadega ka mitmel pool mujal - Iisraelis, Itaalias, Kanadas, Austraalias. Fütoelementide grupeerumise regionaalseteks hinnanguteks on kasutatud taimkatte peegeldumise suundolenevuste mõõtmisi satelliidisensoritega MODIS, MERIS ja POLDER. Metsade peegeldumise spektraalseid signatuure mõjutavad alustaimestiku hulk ja optilised omadused ning tõenäosus näha läbi puuderinde aluspinda. Seda analüüsiti Tartu Observatooriumis loodud Järvselja kolme puistut kirjeldava andmebaasi toel. Metsade lehepindala ja okkapindala määravad metsade bioproduktsiooni. Lehepindala Järvselja metsades hinnati nende metsade keskmise lahutusega (17 m) spektraalkujutistel taimkatte peegeldumise pöördülesannet lahendades. Sel viisil on loodud Eesti Keskkonnaobservatooriumi SMEAR-jaama ümbruse maa-ala kesksuvine lehepindala kaart.

Eesti kiirguskliima monitooring on kestnud koostöös Eesti ilmateenistusega ligi kuuskümmend aastat. TO on aidanud tagada kiirgusmõõtmiste metroloogilist kvaliteeti ning analüüsinud andmekogusid. Valminud on UV-spektrite andmebaas kiirgusdooside integreerimiseks lainepikkuste ja aja järgi. Loodud on tarkvarapakett UV-kiirguse rekonstrueerimiseks päevadel, mil mõõtmisandmed jäävad lünklikuks. Järvselja SMEAR-jaama toeks on juba kolmel suvel mõõdetud maapinnale/metsale saabuva päikesekiirguse summarseid ja diffuusseid kiiritustihedusi spektrivahemikus 295-2200 nm spektraalse lahutusega 3-16 nm kogu vegetatsiooniperioodi kestel. Ajaline lahutus on 30 s.

Vee kaugseires on kesksel kohal vee seire satelliitide produktide siseveekogude ja rannikuvete hägusate vete monitooringuks sobivuse kontroll. Kasutatud on satelliidimõõtmistega samaaegseid in situ mõõmisi Eesti ja Soome järvedel.

MERIS arhiivi (2002-2011) toel analüüsiti läbipaistvuse, taimse põhipigmendi klorofüll a sisalduse ja fütoplanktoni biomassi sessoonseid ja aastatevahelisi muutusi mitmetes Euroopa suurtes järvedes (Võrtsjärv, Peipsi, Vättern, Vänern, Mälaren) ning võrreldi neid tavaseires mõõdetud andmetega. Satelliidilt saadud andmed täiendasid oluliselt in situ kogutud andmeridu eelkõige ajalises kui ka ruumilises skaalas.

FP7 GlaSS projekti raames keskenduti sel aastal eelkõige juhtumianalüüsidele, milles hinnati kaugseire andmete rakendusi optiliselt erinevate järvetüüpide jaoks (selgeveelised, kõrge lahustunud orgaanilise, mineraalse aine sisaldusega, rohketoitelised). Sellest valmistati omakorda erineva tasemega üliõpilastele ja kaugseire spetsialistidele õppematerjalid. Lisaks toimus ühisekspeditisoon Vänerni järvele, kus paralleelselt Landsat 8 ülelennuga koguti välitööde käigus võrdlusandmeid, mille alusel analüüsiti erinevate atmosfäärikorrektsiooni ja bio-optiliste mudelite sobivust Landsat 8 andmetele.

Ajakirjas Remote Sensing of Environment ilmus kokkuvõttev artikkel rahvusvahelise kiirguslevimudelite võrdluse RAMI neljanda faasi tulemustest. Võrdlusel osales Tõraveres välja töötatud metsa kiirguslevi mudel FRT (A. Kuusk ja T. Nilson). RAMI neljandas faasis kasutati testobjektidena Järvselja andmebaasis kirjeldatud männikut ja kaasikut.

J. Rossi stipendiumi sai TÜ geograafia magistrant Villem Voormansik.

Pensionile jäid osakonna veteranid Viivi Russak ja Uno Veismann.


 

Allikad

Aruksaar, H., 1992. Kaarel Kirde - esimene eestlasest geofüüsikaprofessor Tartu ülikoolis. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 231-249. 
EFS aastaraamatud 1989.. 
Eilart, J. (Koostaja), 2001. Akadeemik Juhan Ross. Bibliograafia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn. 
Füüsikakroonikad 1977..1987. 
Liidemaa, H., 1992. Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamine ja meteoroloogia areng Eestis aastail 1865-1918. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 63-79. 
Mürk, H., 1992. Meteoroloogia- ja klimatoloogiaalasest uurimistööst Eestis 1920-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 80-98. 
Palm, I., 1992. Meteoroloogia õpetamisest Tartu ülikoolis aastail 1919-1940. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122. 
Tartu Observatooriumi aruanded/aastaraamatud 1995.. 
Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu, https://www.utlib.ee/ee/andmebaasid/portreed/ 
Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VIII, Valgus, Tallinn, lk. 99-122. 
Siilivask, K. (Koostaja), 1982. Tartu Ülikooli ajalugu. II, 1798-1918. Eesti Raamat, Tallinn. 
Tooming, H., 2001. Ilm ja inimesed, Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn. 
Tähetorni kalendrid. 
Tartu Observatooriumi aastaraamatud.

Koostas:
Andres Kuusk 

Kaasa aitasid: 
Kalju Eerme 
Ain Kallis 
Olavi Kärner 
Tiit Nilson 
Viivi Russak 
Madis Sulev 
Uno Veismann