Boriss Izmailovitš Sreznevski 

bi_sreznevski.jpg

 

Boriss Izmailovitš Sreznevski 
31.03.1857-24.03.1934

 B.I. Sreznevski sündis 31.03.1857 Peterburis. 1879. a. lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. Täiendas ennast Berliini, Pariisi, Heidelbergi jt. Lääne-Euroopa ülikoolides. 1883. a. sai magistrikraadi töö "Vedelikkude aurumisest" eest. 1882-1892 töötas Füüsika Peaobservatooriumi meremeteoroloogia osakonnas, 1892-1894 Moskva ülikoolis eradotsendina. 

1894 kutsuti Sreznevski Tartu ülikooli korraliseks professoriks, geograafia ja meteoroloogia kateedri juhatajaks ning Metobsi direktoriks. 
1904. aastal alustati Metobsis aktinomeetrilisi vaatlusi, 1911 pandi tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. 1904. aastal alustati ka pilvede vaatlusi. 1916. a. alustati kõrgemate õhukihtide uurimist pilootpallide abil. 
1900. aastal võttis Sreznevski üle meteojaamade võrgu juhendamise. 


Oma sünoptiliste uurimuste "Ilmastikuülevaated" eest Füüsika Peaobservatooriumis sai Sreznevski Lomonossovi preemia. Sreznevski leiutas meteoroloogilisi mõõduriistu, juhendas ülõpilasi, võttis aktiivselt osa mitmete seltside tööst. Sreznevski töötas Tatus 1918. aastani, siis lahkus koos evakueeritud ülikooliga Voroneži. 1919. aastast elu löpuni töötas Kiievi meteoroloogiaobservatooriumi direktorina, valiti Ukraina TA akadeemikuks.