Heino Moldau

h_moldau.jpg
1974

 

Heino Moldau 
23.12.1934

 

Töökoht: Tartu Ülikool, Bioloogia ja Ökoloogia Instituut
Ametikoht: teadur
Haridus: Tartu Ülikool, füüsika osakond, diplom 1959 geofüüsik

 

 

Teenistuskäik
TA Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI):
sept. 1959 – veebr. 1960, insener-meteoroloog, 
veebr. 1960 – aug. 1960, vaneminsener, 
aug. 1960 – nov. 1963, nooremteadur, 
dets.1963 – sept. 1966, aspirant, 
okt. 1966 – juuni 1969, nooremteadur, 
juuli 1969 – sept. 1973, vanemteadur, 
TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut (AAI): 
okt. 1973 – apr. 1986, vanemteadur, 
mai 1986 – juuni 1992, juhtiv teadur; 
TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut (TÜ MRI):
juuli 1992 – dets. 1992, erakorr.prof., 
jaan. 1993 – jaan. 2000, dotsent, 
mai 2000 – dets. 2000, 0.5 erak. teadur, 
märts 2001 – dets. 2004, 0.5 erak. teadur, 
TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut (TÜ BÖI)
märts 2005 – käesoleva ajani, 0.25 erak. teadur
Teaduskraad: Füüsika-matemaatika kandidaat 
Bioloogiadoktor
Teaduskraadi välja andnud asutus Tartu Ülikool, 1966.
Moskva Taimefüsioloogia Instituut, 1986
Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus:
Eesti Taimefüsioloogide Seltsi esimees 1989 - 1993.
TÜ MRI bakalaureusetööde kaitsmise komisjoni esimees 1996-1999.

Juhendamisel kaitstud väitekirjad
Hannes Kollist, PhD, 2001, juh. Heino Moldau. Leaf apoplastic ascorbate as ozone scavenger and its transport across the plasma membrane. Tartu TÜ MRI
Irina Bichele, MSc, 1998, juh. Heino Moldau. Manipulating ascorbate-associated plant ozone tolerance by darkness. Tartu TÜ MRI

Teadustöö põhisuunad
Hapniku aktiivühendite genereerumine ja detoksifikatsioon taime lehtedes stressi tingimustes.
Troposfääri osooni mõju lehe raku seina santioksüdatiivsele süsteemile.

Teaduspublikatsioonid
Padu E., Kollist H., Tulva I, Oksanen E, Moldau H. 2005. Components of apoplastic ascorbate use in Betula pendula leaves exposed to CO2 and O3 enrichment. New Phytologist 165 (1): 131-142
Moldau H., Bichele I. 2002. Plasmalemma protection by apoplast as assessed from above-zero ozone concentrations in leaf intercellular air spaces. Planta 214(3): 484-487
Kollist H., Moldau H. 2001. Ascorbate transport from the apoplast to the symplast in intact leaves. Physiologia Plantarum 113(3): 377-384
Bichele I., Moldau H., Padu E. 2000. Estimation of plasmalemma conductivity to ascorbic acid in intact leaves under ozone. Physiol. Plantarum 108: 405-412
Kollist H., Moldau H., Mortensen L., Rasmussen S.K., Jorgensen L.B. (2000) Protection of plasmalemma by stomata and cell wall ascorbate against ozone in barley and wheat. Journal of Plant Physiology 156(5-6): 645-651
Ranieri A., Castagna A., Padu E., Moldau H., Rahi M., Soldatini G. F. 1999. The decay of O3 through direct reaction with cell wall ascorbate is not sufficient to explain the different degrees of O3-sensitivity in two poplar clones. J. Plant Physiol. 154: 250-255.
Moldau H. 1998. Hierarchy of ozone scavenging reactions in plant cell walls.- Physiol. Plantarum 104: 617-622.
Moldau H., Bichele I., Hüve K. 1998. Dark-induced ascorbate deficiency in leaf cell walls increases plasmalemma injury under ozone.- Planta 207: 60-66.
Moldau H., Padu E., Bichele I. 1997. Quantification of ozone decay and requirement for ascorbate in Phaseolus vulg. L. cell walls.- Phyton 37: 175-180.
Kull O., Moldau H. 1994 Absorption of ozone on Betula pendula (Roth.) leaf surface. Water, Air and Soil Pollution, 75:79-86.

Viimati muudetud: 03.10.2005
(ERISEst)