• Teadlased
  • Publikatsioonid
  • Õppetöö
  • Atmosfääri seire

    Atmosfääri seire
    Sesoonne Lõuna-Eesti temperatuuri korrelatsioon Arktika temperatuuriga 1000 hPa rõhunivool; E. Jakobson.

    Töörühmal on 2 laiemat uurimisteemat: 1) Päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) ja sellega seotud kliimategurid (osoon, aerosool ning pilved); 2) kliimamuutused.

    UV-kiirguse uurimisel on viimastel aastatel peatähelepanu pööratud spektraalse koostise analüüsile ja kuidas see sõltub kliimateguritest. UV-kiirguse spektraalsete mõõtmistega (280-400 nm) alustati Tartu Observatooriumis 2004. aastal. Lisaks on atmosfääri seire töörühma vastutusel NASA AERONET võrgustikku kuuluv päikesefotomeeter õhus oleva aerosooli mõõtmiseks. Koostööd tehakse ka lähedal asuva Tartu-Tõravere meteoroloogia jaamaga. Samuti on töötatud välja meetod ja mudelid UV-kiirguse päevadooside arvutamiseks MARS meetodil põhineval ARESLabi ning kiirgusarvutuis võimaldava LibRadtran programmi abil. Mudelite abil on teostatud UV-kiirguse dooside rekonstrueerimine perioodiks 1955-2003 ja samuti on mudelid jooksvalt kasutusel lünkade täitmiseks mõõtmistel. Uusim uurimissuund on seotud vitamiin D sünteesi põhjustava kiirgusega. Vitamiin D süntees on hetke teadmiste põhjal olulisim kasulik UV-kiirguse mõju. Arvestades WMO prognoosi tulevikus langevate UV-kiirguse tasemete kohta meie laiuskraadidel ja sellega kaasnevat suurenevat vitamiin D defitsiidi riski on oluline teada sünteesiks saadaval oleva kiirguse hulkasid.

    Kliima muutuste uurimine on keskendunud kliima muutuste põhjustele Läänemere regioonis ning Arktikas. Eesmärgiks on leida põhjuslikke seoseid temperatuuri, atmosfääri energiabilansi komponentide, aerosoolide ja kasvuhoonegaaside ajalise muutlikkuse vahel, samuti uuritakse kaugseoseid Läänemere regiooni ning Arktika kliima vahel. Töös kasutatakse globaalseid atmosfääri järelanalüüsi mudeleid NCEP-CFSR ning ERA-Interim, aerosooli mudelit SILAM ning atmosfääri kiirguslevi mudelit FUTBOLIN. Mudelite andmete täpsust valideeritakse mõõtmisandmetega (raadiosondid, kiirgusmõõtjad, AERONET päikesefotomeeter). Töö üheks olulisimaks eesmärgiks on hinnata erinevate kliima parameetrite (veeaur, CO2, aerosoolid) muutumise võimalikku panust kliima muutusesse. IPCC 2007. aasta raportis refereeritakse uurimust, milles leitakse lähtudes US standardatmosfäärist, et kasvuhooneefektist põhjustab veeaur 60% ning CO2 26%. Milline on see osakaal Eestis talvel ning Arktikas, kui veeauru võib olla isegi 10 korda vähem? Oleme kvalitatiivselt näidanud, et erinevus pole väga suur ning esineb peamiselt madalamates õhukihtides, töö käib kvantitatiivsete tulemuste saamise nimel.