• Teadlased
  • Publikatsioonid
  • Projektid
  • Õppetöö
  • Taimkatte seire


    59-aastane kuusik

    Taimkatete kaugseire vallas uuritakse maakasutust ja selle muutusi. Paljude aastate kestel on olnud keskseks teemaks kiirguslevi taimkattes ja selle kasutamine taimkatte, ennekõike metsade optilises kaugseires. Selleks on loodud ja luuakse optilise kiirguse taimkattelt peegeldumise mudeleid, mis on optilise kaugseire teoreetiliseks aluseks. Satelliidiinfo kasutamiseks kaugseires uuritakse ka atmosfäärikorrektsiooni meetodeid ja võimalusi. Oktoobrist 2000 töötab Tõraveres NASA AERONET võrgu päikesefotomeeter, mis mõõdab satelliidipiltide atmosfäärikorrektsiooniks vajalikke atmosfääri optilisi omadusi.

    Optilise kaugseire metoodika väljatöötamiseks on loodud mitmesugust spetsiaalaparatuuri maapealseteks ja lennukimõõtmisteks ning tehakse mõõtmisi nii Jävselja õppe-katsebaasi metsades ja metsade kohal.

    Käsil on mitmed praktilise väljundiga uurimused. Satelliidiinfot kasutatakse metsade raiete kaardistamiseks, maakasutuse muutuste jälgimiseks, ka Euroopa Liidu põllumajandustoetuste jaotamisel vajalikeks pindalahinnanguteks.

    Töörühma teadurid loevad erikursusi Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis ning juhendavad nende ülikoolide tudengite lõputöid, magistri- ja doktoritöid.

    5703cmp.png
    Järvselja õppe- ja katsemetskonna CHRIS pilt 
    metsakaart.png
    Eesti metsakaart (© U. Peterson)
    eesti.gif
    Eesti suvel Courtesy of © Sovzond © SSC Satellitbild 1996 
    Eesti_talvel.jpg
    Eesti talvel

     Eesti nähtuna kosmosest

    Satelliidipildil, mis on tehtud vene satelliidilt RESURS 01   650 km kõrguselt, on korraga näha terve Eesti. Taevas sel 1995. aasta vananaistesuve septembrihommikul oli Eesti kohal selge. Selge taevas on meie sügisilmade puhul küllalt haruldane. Septembrikuus on vaid mõni üksik täiesti pilvitu päev. Satelliidid, mis mõõdavad spektri nähtavas piirkonnas, ei "näe" läbi pilvede, seetõttu saab pilti teha vaid selge ilmaga. Pilvi on sel hommikul olnud vaid põhjaranniku lähedal Soome lahel. Rünkpilved varjavad ka Vooremaa põhjaosa, kitsas viirg ulatub Peipsi põhjakaldanigi. Madal sügisene ennelõunapäike jätab pilveviirgu raamima tumeda varjude rea. Suuremad tumerohelised alad pildil on metsad ja sood; põllud ja niidud on heledad, kollakad. Põllud ja niidud Põhja-Eestis Pandiveres, Harjumaal ja Raplamaal on heledamad kui põllud Lõuna-Eestis Sakalas ja Tartumaal. Heledate ja tumedate põldude üleminekupiir järgib ligikaudu Pärnu-Mustvee joont. Eestimaad poolitab lookleva kaldtriibuna Kuusalu ja Viitna vahemikust algav ning Pandivere ja Sakala kõrgustikust läände jääv tume Vahe-Eesti metsade ja soode vöönd. Selle tüüpilist osa Kõrvemaaad on tähistanud kohanimi "kõrb", varem eestlastele vähese asustusega maa tähenduses. Suured rohekad metsad ja sood on ka Alutagusel, Harjumaa ja Läänemaa piiril (Vihterpalu-Nõva metsade valdkond) ning Eesti- ja Lätimaa vahel. Suurim inimese loodud maastikumuutus meie maal - Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ala - paistab helesinise lookena Narva jõe ääres. Põlevkivikarjääride kaare suunas kannab pildil kirdetuul elektrijaamade sinakat suitsu. Eesti maakondade satelliidipilte saab vaadata kirjastuse "Koolibri" poolt 1998.a. välja antud satelliidipildiatalses "Eestimaa nähtuna kosmosest", autoreiks Urmas Peterson, Raivo Aunap ning Jaan Eilart. 

    Kaugseire kohta on palju huvitavat infot saadaval veebis. 

    Nii näiteks pakutakse (ka tasuta) valikuid satelliidipiltidest järgmistel aadressidel.

    MODISe pildid 
    http://modis-atmos.gsfc.nasa.gov/IMAGES/ 
    ja http://modarch.gsfc.nasa.gov/

    Eesti ja lähiümbruse kohta kaunis operatiivseid MODISe pilte saab näha AERONETi veebilehe kaudu http://aeronet.gsfc.nasa.gov/. Sealt tuleks valida näiteks [+Level1.0 AOT], jaamade loetelust [Toravere], vastav kuu ja päev (kui see päev on kalendris sinisega märgitud) siis [Show Terra-MODIS] või [Aqua-MODIS] ja ilmubki vastav pilt. Pilte saab vaadata mitme resolutsiooniga (2000m, 1000m, 500m, 250m) klõpsates hiirega vastaval numbril pildi all. Tulemusena ilmub nähtavale väike pilt tsentreerituna Tõraverele. Tehes sellel pildil omakorda hiire klõpsu, laaditakse ekraanile suurem pilt, mida saab soovi korral salvestada.

    Sama päeva Terra-MODIS pilt (1000m) laaditakse igal õhtupoolikul ka meie ilmapiltide lehele http://jupiter.to.ee/~andres/weathergifs/.

    Siin on näiteks näha 2006. a. kevadised metsapõlengud meie lähiümbruses: 
    26.04.2006 
    30.04.2006 
    08.05.2006

    Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR 
    Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR (Deep Space Climate Observatory) on Päikese ja Maa vahel Lagrange'i punktis L1 olev kosmoseaparaat päikesetuule monitoorimiseks. Observatooriumis on ka kaamera EPIC Maa Päikese poole pööratud külje pildistamiseks. Siia on kogutud neid pilte, kui DSCOVR näeb Euroopat: 
    EPIC

    Kaugseirest üldse ja ka valik satelliidipilte 
    http://visibleearth.nasa.gov/.

    Mitmete satelliidisüsteemide poolt tehtud pildid (muuhulgas ka valik tasuta Landsat pilte) 
    http://glcf.umiacs.umd.edu/data/.

    Suure lahutusvõimega pildid päevakohastest ja muidu põnevatest paikadest 
    http://www.digitalglobe.com/.