Noorte juhendamine pärjati kuldmedaliga rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil

Tiit Sepp | 22.12.2016

18. detsembril 2016 toimunud X Astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadi (IOAA) lõputseremoonia jagab Eesti astronoomiaolümpiaadide ajaloo kaheks. Enne seda oli 12 aastat, kui Eesti oli osalenud astronoomiaolümpiaadidel ja saanud seal nii äramärkimisi, pronksmedaleid kui ka hõbedaid. Alates 18. detsembrist 2016 kuulub Eesti nende riikide hulka, kes on võitnud ka kuldmedaleid.

X IAAO India 2016.jpg
Eesti X IOAA mehine viisik koos juhendajatega.

Kiita selle eest tuleb ennekõike Tallinna Reaalkooli 12 a klassi õpilast Taavet Kaldat, kes esimese eestlasena astronoomiaolümpiadilt kuldse kaelaehte koju tõi, teenides kolmest erinevast voorust (vaatlus, teooria, andmeanalüüs) kokku 475 punkti 600-st võimalikust. Lisaks Taavetile said medalid kaela ka Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru, kes võitis hõbeda, ja sama kooli vilistlane Jonatan Kalmus, kes võitis pronksi. Ülinapilt jäid medalita Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilane Paul Kerner ja temale järgnes Eesti õpilastest Tallinna Reaalkooli õpilane Carel Kuusk, kes mõlemad pälvisid diplomi.

2016 dets India X IOAA Taavet Kalda
Taavet Kalda X IOAA lõputseremoonial Indias.

Tänu Eesti mehise viisiku tublile esinemisele oli 10.-18. detsembrini Indias Bhubaneswaris toimunud X IOAA Eesti ajaloo edukaim. Tervikliku medalikomplekti muudab väga väärtuslikuks tõik, et X IOAA-l püstitati ka uus osalusrekord - kokku osales 42 riiki umbes veerandtuhande võistlejaga. Erinevalt enamikust teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, saadakse IOAA-l tulemused protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on IOAA-l raskem medalit saada. Näiteks kui ülemaailmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAAl sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu IOAAl veelgi kõrgemad võrreldes teiste olümpiaadidega. See muudab aga Eesti noorte saavutuse veelgi märkimisväärsemaks. Samuti oli seekord kasutusel olümpiaadi kõige punktirohkemas voorus – teooria alal uus võistlusformaat, mis tähendas, et lisaks lühikestele ja pikkadele küsimustele kasutati nüüd ka keskmise raskusega küsimusi. Selle tulemuseks oli igas mõttes aegade üks töömahukamaid ja raskemaid astronoomiaolümpiaade.

Ülesannete osas oli seekordne olümpiaad ääretult mitmekesine ja kattis teemasid klassikalisest astronoomiast kuni astronoomia viimaste avastusteni. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO  gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Teises ülesandes tuli uurida eksoplaneete eri vaatlusmeetodidest lähtudes. Lühemates küsimustes uurisid õpilased Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust, analüüsisid raadioimpulsside mõõtmist, said teada kui hea gravitatsioonilääts on meie ematäht Päike jpm. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad näiteks Plejaadide heledemate tähtede heledusi, uurisid miiline paistaks tähistaevas Uraanilt. Andmeanalüüsis tuli seekord uurida Kuu liikumist ja faase, arvutada Ia-tüüpi supernoovade heleduskõverate järgi nende kaugusi ning analüüsida spetsiifilist tüüpi pulsarit.

Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oludega ja külastasid mitmeid India eri religioonide templeid, millest olulisim Bhubaneswari lähiümbruses on päikesejumalale pühendatud Konarki tempel. Kes religioonihuviline polnud, võis nautida Bhubaneswari loomaeda, mille kollektsiooni pärliks on valge-mustatriibulised Bengali tiigrid. Pärast olümpiaadi külastas Eesti koondis koduteel ka India ühte kuulsaimat vaatamisväärsust, mis kõigile koondislastele kustumatu mulje jättis.

Eesti ajaloo parima tulemuse valguses tuleb tunnustada ka kõiki koondise treeningute läbiviijaid ja toetajaid. Koondislaste sõnul tuli ettevalmistamisel kasuks ka treeningprogrammi esmakordselt kuulunud Eesti-Tšehhi maavõistlus, mis mõlema riigi noorte arvates väga kasulik oli (ka tšehhid teenisid olümpiaadilt väärika medalikomplekti). Eesti koondist juhendasid Tartu observatooriumi teadlased Tiit Sepp, Tõnis Eenmäe ja Rain Kipper. Treeninglaagreid aitasid läbi viia Tartu Ülikooli Teaduskool, Tartu Observatoorium ja Teaduskeskus AHHAA. Siinkohal tasub tunnustada ka Jaak Jaanistet, kelle eestvedamisel ja pikaldasel juhtimisel algas Eesti astronoomiaolümpiaadide traditsioon, mis käesoleval aastal uue verstapostini jõudis.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas TÜ Teaduskool.

Lisainfo: Tiit Sepp, Tartu Observatooriumi teadur, tel: 5516983, e-post: tiit.sepp@to.ee