Noorte juhendamine pärjati kuldmedaliga rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadilTiit Sepp | 22.12.201618. detsembril 2016 toimunud X Astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadi (IOAA) lõputseremoonia jagab Eesti astronoomiaolümpiaadide ajaloo kaheks. Enne seda oli 12 aastat, kui Eesti oli osalenud astronoomiaolümpiaadidel ja saanud seal nii äramärkimisi, pronksmedaleid kui ka hõbedaid. Alates 18. detsembrist 2016 kuulub Eesti nende riikide hulka, kes on võitnud ka kuldmedaleid. Eesti X IOAA mehine viisik koos juhendajatega. Kiita selle eest tuleb ennekõike Tallinna Reaalkooli 12 a klassi õpilast Taavet Kaldat, kes esimese eestlasena astronoomiaolümpiadilt kuldse kaelaehte koju tõi, teenides kolmest erinevast voorust (vaatlus, teooria, andmeanalüüs) kokku 475 punkti 600-st võimalikust. Lisaks Taavetile said medalid kaela ka Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru, kes võitis hõbeda, ja sama kooli vilistlane Jonatan Kalmus, kes võitis pronksi. Ülinapilt jäid medalita Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilane Paul Kerner ja temale järgnes Eesti õpilastest Tallinna Reaalkooli õpilane Carel Kuusk, kes mõlemad pälvisid diplomi. Taavet Kalda X IOAA lõputseremoonial Indias. Tänu Eesti mehise viisiku tublile esinemisele oli 10.-18. detsembrini Indias Bhubaneswaris toimunud X IOAA Eesti ajaloo edukaim. Tervikliku medalikomplekti muudab väga väärtuslikuks tõik, et X IOAA-l püstitati ka uus osalusrekord - kokku osales 42 riiki umbes veerandtuhande võistlejaga. Erinevalt enamikust teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, saadakse IOAA-l tulemused protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on IOAA-l raskem medalit saada. Näiteks kui ülemaailmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAAl sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu IOAAl veelgi kõrgemad võrreldes teiste olümpiaadidega. See muudab aga Eesti noorte saavutuse veelgi märkimisväärsemaks. Samuti oli seekord kasutusel olümpiaadi kõige punktirohkemas voorus – teooria alal uus võistlusformaat, mis tähendas, et lisaks lühikestele ja pikkadele küsimustele kasutati nüüd ka keskmise raskusega küsimusi. Selle tulemuseks oli igas mõttes aegade üks töömahukamaid ja raskemaid astronoomiaolümpiaade. Lisainfo: Tiit Sepp, Tartu Observatooriumi teadur, tel: 5516983, e-post: tiit.sepp@to.ee |
||